Londonis jooksmas

Mõte minna Londonis jooksma tundus kuidagi loomuvastane.
Kujutate ise ette - kallis suurlinna hotell - luksuslik fuajee, pehmed vaibad ja stiilne interjöör, tähtsad onud tumedates ülikondades.
Ja sina lähed-tuled nende vahel dressis, ähkides, higist tilkudes.
Siis tänaval tungleva rahvamassi seas, tagurpidise liikluse sees...

Võtsin siiski tossud kaasa. Et ehk julgen!

Lähen välja hommmikul kell 7, kui pole veel ei onusid ega rahvast. Hommik alles algab. Olen tänavail üsna üksi. Briti Raamatukogust mööda, Eustoni jaamani. Siin on juba inimesi, aga laial kõnniteel jagub ruumi kõigile.

Regent's Park - täiesti inimtühi.
Võtan kuulda telleri nõu ja jooksen Primrose Hill'i otsa. Vaade linnale on üllatav ja ilus. Hommikune London, loomulik ja tehisvalgus alles pooleks. Näha on kõik - London Eye, City, St Pauls.
Hurmav koht.

Ma ei ole enam üksi, imetlejaid on teisigi. Tagasiteel on jooksjaid ja hurdajalutajaid pargis palju.
Sörgin ringi ümber Londoni loomaaia. Meenutab Mowgli raamatu küla, kuhu on džungel sisse lastud. Onnid on veel napilt püsti, aga loodus on kohe-kohe võitmas.
Sik-sakitan Regent's Parki tiigi ümber.
BT särav torn on kogu aeg hea orientiir.
Viimased lõigud pargis teen üsna hoogsalt, 4.30 - 4.40 min/km.

Siis veel poolteist km tänavaid pidi hotellini.
Tumedatest onudest mööda ja pessu.

Mida sain:
- Hommikujooks suurlinna pargis on väga meeldiv!
- Primrose Hill on tõesti kauni vaatega koht.
- Hotell ja tänav pole probleem. "London on kõigega harjunud", ütles teller. Ilmselt kehtib teiste suurlinnade kohta ka.
- GPS annab palju juurde, vähemalt minusuguse füüsik-mõõtmisfriigi jaoks

Viited:
- GPS track (esimene km on puudu)
- Regent's Park
- Primrose Hill
- London Zoo