Monday, January 3, 2011

Facebook 2011

Mul on juba päris pikalt FaceBooki konto.
Palju sõpru ka.
Kõik nad on mu leidnud omal algatusel - ise olen sõbraks kutsund täpselt kolm inimest.

Aga kasu on sellest väga väga vähe. Sest päris kindlasti ei saa ma FB kaudu teada, mida su sõbrad-tuttavad teevad või kuidas on. Minu vanuseklassi (40) inimesed lihtsalt ei pane seda sinna!

Mu sõprade FB kasutus jaguneb umbes kolmeks:
1) Annavad teada oma hobist. "Kasvatan maasikaid" "kokkan" "koon" detailideni lahti lahatud.
2) Panevad põnevaid linke.
3) Kommenteerivad 1 ja 2 sissekandeid.

Seega, ei midagi sisulist. Mitte iial ei kirjuta keegi "armusin" "lahutan" "rasestusin" "sünnitasin" "vahetasin töökohta". Kui keegi muudab oma suhte staatust, siis on see kas nali või kuldpulm (s.t. "no change").

Ju ongi sots-võrgud nooremate jaoks. Neil juhtub olulisi asju tihemini, ja nad söandavad neid ka 'netti kirjutada. Mu sõbrad tegelt lahutavad ja rasestuvad küll, aga nad hoiavad selle fbst eemal.

Nii käingi ma facebookis korra nädalas, vaatan paar esimest "teadet" ära ja lahkun taas.

3 comments:

Jooksust said...

Noo ei ole nõus - kõik oleneb inimestest ja kui aktiivsed nad netis on ning kui palju üldse kasutavad. Kindlasti on noored rohkem netis aga üldiselt on FB vanus veidi kõrgem ja paljud kirjutavad - vähemalt minu listis on seda näha ja ma ka ise kirjutan oma staatuseks tihtipeale, mis mõttes ja mis teoksil :P
okok, mul ka mõni kuu veel 40a puudu :D mine sa tea, mis peale seda juhtuma hakkab :D

mehelt said...

Eks see oma tegevuste reklaamimine kahtlane tegevus ole jah, eriti veel selle uudise taustal ;): http://www.e24.ee/?id=365920

Anonymous said...

Facebook on siiski osaliselt mingi naljakas nähtus. Kirjanikud on sellele ka mingeid seletusi mõelnud, võibolla kasutatakse sõna sotsiaalporno, võibolla muud. Eesti rate.ee on paremini analüüsitud ja ekstreemsem näide.
Facebook on ju hea koht, kus soovida palju õnne sünnipäevaks vmt, mis seal vahet, kas epost või FB seinale kirjutamine. Eriti kuna viimane jääb inimesele paremini alles. Sellest saab mõtelda kui heade soovide postkaartide kollektsioonist.

Muidugi ei pea seda kasutama selliselt. Üks tuttav kasutas facebooki mingi asjaliku ürituse, küll veidi tasulise, reklaamimiseks.

Blog on päeviku pidamine. Sellisena on tegemist >100a ajalooga tegevus ja annab pidajale lisaväärtust. Kuid avalikult kõike kirjutada ei saa.

Meenuvad mingid külastatud lõunamaad, kus inimestel köögi/elutoa ja tänava vahel on uks lahti ja heal juhul mingi kerge kardin lehvib. Käid tänavat mööda ja vaatad, kuidas kohalikud elavad. Rohkem meie kui mina maailm.
Mitte 40+ vaid laiuskraad+

J.