Ronimisest - killukesi

Julgestamisest, 1:
Kolmapäev. Andsin julgestajale "ametliku" shelli asemel enda oma. Klubil on tavaline ATC - ümarad servad, suht vilets pidamine, enesest raskemat ronijat julgestada IMHO kahtlane. Mul on ATC XP, mis fikseerib köit palju paremini.
Ronides andis üks nukk andis jala all järele. Tegin lühikese, kuid ootamatu ja järsu lennu. Kukkumine nagu ikka...
Aga julgestaja jaoks oli löök korralik. Ütles, et ümara shelliga oleks tal käed shelli kindlasti sisse jooksnud ja oleks olnud valus, kui mitte halvem. Nüüd tõusis ta lihtsalt meetrikese maast lahti.
Vedas.

Õppetund:
- Oliveri jutt "klubi shellid on head küllalt" käigu kassi saba alla.

Julgestamisest:
Teisipäev. Ronisin üles ja tulin köide. Julgestaja lasi mu seepeale sisuliselt kukkuma, arvates, et olen valmis kiireks laskumiseks. EI OLNUD! Lendasin ülevalt (10m) umbes 1/3 seina peale, jalad läksid üles ja selg käis vastu seina. See oleks võinud suht hullusti lõppeda - oleks võinud peaga seina kukkuda, või selgrooga, või vööst välja. Õnneks oli vöö korralikult puusadel ja pidas, piss ka püksi ei tulnud. Ainult selg on valus - ja nüüd, kolm päeva hiljem, on veel rohkem valus.

Õppetunnid:
- Ei tohi ise julgestamisel lollusi teha ega eeldada, et küll ronija kiire laskumisega harjunud on. Sest kui ei ole, on jama.
- Vöö asendi puusadel kontrollin nüüd palju hoolikamalt üle.
- Pea-alaspidi vöös rippumist tuleb proovida.