Tagasi lapsepõlve, kiiresti ja odavalt

Mu vanaema oli juuksur. Juba enne suurt sõda pidas õega Tallinnas väikest töökoda. Vanemas põlves lõikas karvu Koeru ja Vao rahval. Nii oli tema kodus alati palju juuksurikraami ning suur jupp mu helget lapsepõlve möödus tema töötoas.

... see kõik tuli meelde, kui täna hommikul nurgapealses juuksuris käisin. Kesklinna salongide moeka nänni asemel oli askeetlik, kuid kodune 20. sajandi keskkond. Sõbralik juuksuritädi. Pooleli kudum töölaua peal - moeajakirja asemel lugesin selle juhendit: vest Merilile, varrukas 5cm, õlg 20 silma + rant. Potsikutest tühi töölaud, vakstust kate peal. Aga kõige tuttavam oli juukselõikusmasin. Just sellise - valge, ümara kerega, kolmnurkse kujunduselemendiga tera juures - masinaga tegi minu vanaema aastakümneid tööd!

Juuksed lõigati pikema jututa kõik ära. 20 minutit ja valmis. Moodsa ninnutamise - pesemine, massaazh, lõhnaõli, geel - peale aega ei raisatud. Raha kah peaaegu ei küsitud, ilmselt käib siin naturaalmajandus ja mu vana parukas äritakse kuhugi odavalt maha.