2 päeva Saaremaal (reedel sinna, pühap tagasi).
1 öö sõprade juures, 1 öö Go Spas.
Imekaunis ilm, päike, lumi.
Reede öö oli selge, et ei mäletagi Eestimaalt nii täherohket taevast. Võib-olla kunagi igiammu siinsamas Kaalis oli ehk sama pime.
Go on hea, väga. Ja hetkel imeodav; 790 krooni annab kahele inimesele merevaatega toa, spad ja saunad, hommikusöögi. Internett on tasuta ja teenindus läbivalt sulnis.
Võtmesõnu
- maani purikad
- kohupiimapallid
- koger
- jalajäljed merelumel
Avarii.
Eile oli Vesivärava tänaval väike avarii - otse meie värava juures - ja ma siis mõtlesin: "on alles jobud".
Täna panin vastutulnud autoga peeglid kokku - meetripealt samas kohas.
Midagi katki ei ole. Kui oleks, oleks päris nõme, peegel on tutikas ja täpselt seitse päeva auto küljes olnud; 3500 krooni maksis ja puha.
Aga siiski.
Trepp.
Naaber kurtis, et maja välistrepp on libe ja seda peaks ka keset päeva jääst puhastama. Ma lõin trepi kohal tilkund purikad alla (aknast ulatasin udima), aga samal ajal mõtlesin, et mis krt, talv ometigi ja libedus käib asja juurde.
Paar päeva hiljem tulin kiirustasin trepist alla, libisesin, kukkusin. Otse selilil. Kukkusin korralikult; hinge lõi kinni, selg paistetas nimmelülide kohalt suurelt üles.
Kiirabi ütles, et luud on seekord terved.
Aga siiski.
Püüan edaspidi vähem mõtelda.
Tundub ohutum!
Üks paremaid multikaid, mida ma üldse näinud olen.
Nupukas, tempokas, naljakas, põnev, väga haarav.
Pigem täiskasvanu- kui lastefilm. Sisult puhas krimi-põnevik.
Tahaks kohe uuesti vaadata :)
hoodwinked - to be deceived. It actually derives from the practice of placing a hood over the head of a falcon in the Middle Ages when engaged in the sport of falconry. This was done in order to trick the falcon into believing it was nighttime, thus calming the bird down so that one could recover the prey from the bird's talons.
Hoodwinked ametlik sait
Hoodwinked @ imdb
Hoodwinked @ Wikipedia
Jäi tervislikel põhjustel pooleli.
Kõhutõbi oli kuri juba mitu päeva enne starti. Sisuliselt lõpetasin ettevalmistuse ägeda dieediga, ka hommikul ei söönud.
A poole distantsi peal võttis kõht hoopis karmid tuurid üles.
Sõitsin 36 km, siis istusin veerand tundi kuuse taga lumes (palja pepuga; krdi külm oli) ja siis hääletasin end + saanile.
Muidu - väga, väga tore üritus! Kõik mu hirmud teemal "grupisõit", "lõuna-eesti mäed" jne said pühitud. Grupisõit viisakas, ruumi möödumiseks igal pool, mäed on rajal lauged ja madalad. Kui nüüd mõni aasta veel lund saab, siis raudselt uuesti starti!
Pikemalt:
Ettevalmistus ~280 km, enamjaolt klassikat. Testiks 38km Kõrvemaal nädal tagasi, 10.5 km/h ja lõpus oli tunne täiesti hea, vabalt sõidaks veel. Ehk siis 10 km/h tempo tundub pikale rajale paras. Suusad lasin Tallinnas ära määrida, stardiasjad sain Tartust kätte, kõik oleks nagu OK -
ainult see kõht.
Start - olen 2000-2500 grupis, enda jaoks liiga ees.
Start - 12 km Matu - Imehea lipe, a vilets pidamine. Trügimist pole, grupisõit on väga viisakas-rahulik, a tempo on mu jaoks veidi kõrge. 9. km peal tuleb mõistus koju ja panen pidamist juurde; läheb paremaks.
Matu - 23 km Ande - nüüd suusk peab, libiseb muidugi vähem. Harimäe tõus on kukepea, a laskumistel tuleb kõigil tööd teha. Hakkab väsimus tulema.
Ande - 32 km Kuutse - haamer. Keha on tühi. Jaksan vaid aeglaselt suuskadel kõndida, klassika suusatamisest on see väga kaugel.
Kuutse - teen pika pausi, söön-joon korralikult. Ehk aitab? Puljong, soe mustikasupp...
~35 km - Põõsasse, ja kohe, ja kauaks! Väheseeditud mustikasupi magus lehk hõljub metsa vahel.
Edasi ei ole mõtet minna - söömata ei jaksa lõpuni ka roomata mitte, ja süüa ei saa, ja uus põõsalaks on pakitsemas. Seega, katkestus.
Õnneks saabub meedikute lumesaan, hääletan, mind viiakse TP-sse ja kiirabiautoga finishisse. Kiirabi peatub otse tühja kempsu kõrval, mmmmm!!!
Õhtul loen 37.1 palavikku, ilmselt samast kõhujamast.
Järgmisel lumega aastal olen igal juhul stardis!!!
Üllar ja Tiina käisid suvel Muztagh Ata (7546m) tipus. Täna sai JK koolis muljeid kuulda.
- kõrgmäed on lihtsad, kerged ja odavad käia
- aga nõuavad nüri sihikindlust plaanimisel, treenimisel ja kohapeal
- ka Ü&T kogemusega saab teha lihtsaid, lolle, valusaid vigu
Väga õpetlik ja motiveeriv.
Sügisel siis seljakotiga Patkuli trepile?
Käisime Kopli tiirus seina põmmutamas.
- Glock, väike praktiline püstol, punase kiirekesega
- Magnum, väike praktiline revolver
- pumppüss
- AK-47 poolautomaa
- M4, optilise sihikuga karabiin
- Desert Eagle 0.5 Action Express, raske ja pirakas mängupüstol
- Ruger .454 Magnum, raske ja pirakas mängu-revolver
Päris tore oli. Ma pole elus varem relva käes hoidnud (kooli AK-konstruktorid ja õhkpüssid ainult), algul võttis natuke kõhedaks küll.
Eile seisin taas apteegis ja sain teada, et SEDA rohtu nemad digiretseptiga EI MÜÜ. Pole üldse ette nähtud!
Seekord ootan enne sõimama hakkamist vastused ära.
Kirjutasin http://www.haigekassa.ee/digiretsept/kysi peale mitu küsimust.
P2P urgitsemine on aga juba teada andnud, et:
- ekstemporaalsete ravimite retseptid on süsteemis täiesti "sees".
- aga on _vist_ kokkulepe, et enne suve neid ei rakendata.
Aga kuidas saab olla võimalik, et arst saab retsepti "süsteemi" sisestada, aga apteek ei saa seda täita (realiseerida)?
Tõved andsid aega lugeda. Muuhulgas said läbi kaks Houellebecqi taiest, "Elementaarosakesed" ja "Whatever".
Houellebecq on a) nii tähtis b) nii ärritav, et tema arvustusi on eestikeelne nett täis.
"Prantsuse kolekirjanduse lipulaeva Michel Houellebecqi kurb maailm", Hannes Varblane
"Kaksikkirves: Primitiivne kommunism", Hasso Krull
"Väikeste naudingute aegu", Jan Kaus
"Ja kaaned ikka ei põle", Heli Allik
"Michel Houellebecqi õuduste sümfoonia", Peeter Helme
Põhimõtteliselt koosneb valdav osa raamatu 263st leheküljest eneserahuldamis- ja seksistseenidest ning alles teose lõpus põimub kõik kokku loogiliseks ning tabavaks kriitikaks tänapäeva ühiskonna ja inimliigi kui sellise aadressil.
"Houllebecq", Kadri Kõusaar
"Seksuaalse kommunismi poole", Kadri Kõusaar
Lisaks veel:
Sehkendaja
Wikipedia
Amazon
Raamatut lugedes saad aru, kui kiiresti elu liigub. Ühelt poolt - kirjeldatud arengud juhtusid ju "alles nüüd", 1970 ja edasi. Teiselt poolt - raamatu ilmumisest kulund kümme aastat on elu täiesti teiseks pööranud. Suhtlus, suhete otsimine-leidmine, ekshibitsionism ja vuajerism on msni / rate / facebooki / blogide ajal täiega muutunud. (Ja ärge ütelge, et ei ole.) Tänapäeva Bruno oleks ilmselt... eiei, ma ei hakka seda siia kirja panema. Ma ei hakka seda isegi mõtlema. Aga ma usun, et ta oleks õnnelikum kui kümne aasta tagune Bruno.
Proovisin taas Picasat.
Kõik eelmised korrad olen ta jälestusega arvutist välja visanud,
samas on ta iga korraga natuke paremaks saanud.
Aga nüüd jätsin alles.
Picasast on saanud töötav - või vähemalt mõnel juhul töötav - riist.
1) Esimesed Picasad (1.x) said kirve juba installi ajal.
Programm, mis väevõimuga indekseerib ära terve kõvaketta ja muid valikud ei paku, ei ole mulle.
3.6 on ok: ta majandab vaid neid katalooge, mida tahan.
2) P hoiab topelt-struktuuri: kataloogid (folders) ja albumid.
Töötlusi hoitakse algfailist eraldi - ka see on sümpaatne.
See kõik sobib ja meeldib.
3) Folderite ja albumitega toimetamine on katkine ja peavalu.
* P ei näita katalooge, milles pole pilte. Kui eemaldad kataloogist viimase pildi, kaob kataloog ka Picasast, ja tagasi ei saa.
* Uue folderi tegemise võimalust pole. (Õigemini on selleks sada ümbernurga võimalust, kõik kuidagi keerukad.)
* Piltide ühest albumist teise nihutamise võimalust pole. Jälle peab ümbernurga tegema.
Pikem kasutamine ja neti lugemine ütlesid, et see folderite-albumite-jama ongi nii ja ma pole ainus, kel see hambus.
4) Featuritis.
UI on täis interneti-nupukesi (share / blog / upload this).
Lisaks mingi keerukas collaborative tagging süsteem.
Ma tahaks need vidinad kõik korraga välja lülida; aga muidugi pole see võimalik.
Aga muidu harjusin riistaga ühe õhtu jooksul üsna ära.
Jätsin arvutisse ka alles.
Picasa foorumist:
Picassa is a great program marred by a couple of stunningly bad UI design choices. Deciding to reinvent methods for the most basic file-management functions like "create a new folder", rather than just the Windows methods that every user already knows, are at the head of the list. C'mon Google, lose the hubris and fix this!
- K 3 suusatamas - 15 km, 1:20. Harku suur ring, klassikat. Pulss - kõrge. Libisemine - polnud.
- Sama kolmapäev. Kukkusin trepilt ja põrutasin selja ära. Jää, libe, hooletus. Käisin kiirabis röntgenis. Murde-mõrasid ei ole, aga valus on üsna igalt poolt.
- R 5 suusatamas - 16 km, 1:17, 172 bpm. Harku väike ring x 2, klassikat. Libisemine - ideaalne. Pimedas; rajale 23:00, tähed paistsid täiega. Mitte ühtegi teist suusatajat ei näinud :)
- L 6 - uisutamas, Iidaga, Premias.
- P 7 - suusatamas. 37 km (18.5 x 2), Kõrvemaal, klassikat. Kaidiga. hirmus hea oli.
- K 10 suusatamas - 16 km, 1:17. Harku väike ring x 2, klassikat. Libisemine - nõrk. Pimedas; rajale 22:50.
- L 13 - uisutamas, Iidaga, Harju mäel.
- P 14 - suusatamas. 38 km (19 x 2), Kõrvemaal, klassikat. Anu ja Üllega.
- K 17 - suusatamas - 10 km Harkus
- P 21 - Tartu maraton - 36 km, katkestasin
- L 27 - ronimas, Rannamõisa jääl
- (millalgi) ujumas, veel uisutamas, ...
P 7 - suusatamas. 37 km, Kõrvemaa 19 km ring x 2
Mu elu seni pikim suusatrenn väärib pikemat juttu.
Eesmärgid olid:
- hinnata angiini mõju vormile (vist puudub)
- otsustada, kas TM-ile tasub minna (jah)
- teha pikk sõit kiirenevas tempos (õnnestus väga hästi)
- saada teada pikema sõidu varustus-tehnilised jamad (sain teada; saapad hõõrusid kannad väga ära)
- testida määrimist, õigemini määrde kulumist ja selle mõju (hmmm.)
- testida söömist (1 müslibatoon + 1 geel hoidsid elu sees, aga külmund batooni söömine oli raske)
Tegin:
- esimesed 4 km pulsiga 130-140
- järgmised 10 km pulsiga 150-160
- järgmised 5 km pulsiga 160
- söögipaus, paar minutit (tee + müslibatoon)
- järgmised 19 km pulsiga 175-185, vahele 2 pausi (telefonikõne & saapakohendus)
Esimese ringi aeg ~ 2 tundi (või vähem), teise ringi aeg 1:37 (miinus pausid).
Keskmine pulss 162, max 187.
Kõige keerulisem on määrimisest aru saada. Vaatasin kahe ringi vahel suusapõhja: pidamist nagu polnudki alla jäänud, kõik oli puhtaks kulnud. Sellest hoolimata oli reaalne pidamine teisel ringil sama mis esimesel, aga libisemine oli parem. WTF?
Samasugune WTF tabas mind eelmisel Harku korral (kus libisemine oli 5+). Klassikasuusa määrimine on ikka puhas mustkunst.
P 14 - suusatamas. 38 km, Kõrvemaa 19 km ring x 2
Lasin Sportlandil suuski määrida ja nad unustasid pidamist panna. Sain keset rada võhivõõrastelt abi, onud võtsid ja määrisid!!! mu suusad ära. Suusad võttis sportlandist ära Kati, ma ise ei vaadanud neile alla ja esimesed paar km sõitsin lootuses, et kohe hakkab pidama...
A muidu oli OK. Esimene ring ~1:52, teine 1:42.
L 27 - Rannamõisas ronimas
Esimene ots oli hirmus, edasi läks kõik kergemaks ja üldse paremaks.
Elus esimest korda plaanin minna Tartu suusamaratonile.
Varem pole julgenud. 63 km klassikat? Suures rahvasummas, kus kukkumised ja värgid? Lõuna-Eesti mäed, laskumised, tõusud? Oi ei.
A nüüd mõtlen - läheks prooviks ära!
Mida on selleks vaja?
- ülemuse luba - olemas!
- kallis varustus - olemas! (hea suusk sõidab ju ise ka.)
- klassikatehnika - nõrk, aga läheb tasapisi paremaks.
- trenn ja üldfüüsiline - nõrk. oleks muidu "keskmine", aga põdesin just angiini. vormi auk, trenni paus.
- logistika. Veel korraldamata, aga ehk saab.
Eesmärgid:
miinimum - rada kontrollaja sees läbi sõita.
hea tulemus - sõita keskmiselt 10 km/h, ehk siis ajaga 6:30.
maksimum - saada aeg alla 6 tunni.
Kaks nädalat on veel aega harjutada. Vaja on:
- õppida & katsetada määrimist
- parandada klassikatehnikat
- teha veel üldfüüsilist (rahuliku pulsiga nühkimist)
- teha üks pikk (30+ km) ots
Tehnika jaoks loen head suusaõpikut, loen KaareZilmerit ja vaatan proffe. Üldine teadmine maratoni ettevalmistamisest / jooksmisest / sõitmisest on mul olemas, TM eripärad (mida saab söögipunktidest, kas võtta rajale ise määrdeid kaasa) tuleb veel selgeks teha.
Edit (paar päeva enne maraton):
Seniste mõõtmiste pealt tuleb aeg 6:30 .. 7:00 vahele.
Reede õhtu.
Olen apteegis.
Lapsele on rohtu vaja.
Retsept mul on - digitaalne.
Rohi on apteegis olemas ka. (Erinevalt kahest eelmisest apteegist.)
Aga mulle seda ei müüda, sest süsteemis on mingi kala ja "ei lase".
Süsteem muidu üldiselt töötab, apteeker näeb retsepti ja näeb väljakirjutatud rohtu ja kõik nagu oleks... aga ei saa!
Ainus lahendus - retsepti kirjutanud arst peab uue, paberil paberi andma.
Sitt, ütlen ma. Mitte seepärast, et on vigu - vigu juhtub. Aga vigu peab saama lahendada. Kas süsteemi sees või süsteemiväliselt, inimeste abil.
Mismõttes "keegi ei saa olemasolevat retsepti parandada"? Ilma administaatorita IT-lahendust keegi aastal 2010 vaevalt teeb. Või teeb?
Mismõttes "ei saa retsepti praegu kätte anda ja pabereid pärast korda ajada"? Haigus oli larüngiit; väikelaste jaoks on see väga ohtlik, kuna ilma kiire ravita võib laps kõritursesse ära lämbuda.
Mismõttes "on vaja sama arsti, kes retsepti kirjutas?" Miks ei või proviisor digiretsepti tühistada ja selle paberkoopiat ise välja kirjutada?
Kõik viitab sellele, et süsteem on tehtud arvestusega, et vigu EI JUHTU. Ajalehti, mis halavad digiretsepti kaladest üle päeva, süsteemi haldajad ilmselt ei loe.
Kuna Mustamäe lastehaigla töötab 24/7, sain vajaliku paberi ja rohu siiski samal päeval kätte. Laps jäi ka ellu. Aga inimesed, kes lõid süsteemi, mis lihtsalt protseduuride puudulikkuse tõttu elusid võib maksta... käige, palun, topikusse!!!
Edit:
Nagu selgub, oleks saanud kõik kohapeal (apteegis) korda; selleks on operaatorteenus.
1) Ilmselt arvas apteeker, et lihtsam on mul Mustamäel Lastehaiglas ära käia kui neil korra helistada.
2) Ma küsisin - haiglast - telefonitsi, et ehk on võimalik retsept süsteemis ilma minu kohaletulekuta ära parandada. Sellist võimalust eitati ägedalt. (Lastehaigla rahvas on VÄGA meeldiv-viisakas-vastutulelik, aga sellist võimalust nende sõnutsi lihtsalt POLE OLEMAS.)
3) Ehk oligi retseptil sedasorti viga, mida parandada ei anna? Ma sain aru, et viga oli selles, kuidas konkreetne preparaat(adrenaliini 1ml ampullid) reptseptil kirjas olid. Samas.. ei usu nagu.
Edit 2:
Ehk siis, veaolukordadele on tegelikult mõeldud ja lahendus nende jaoks on olemas. See, et seda kasutada ei osata / taheta, on... noh... normaalne. Telefonitoe otsas rippumine on tülikas ja kallis. Lihtsam ja odavam öelda kliendile "jookse ise". Kui ma oleks apteegis kõvemat kära teinud, oleks ehk kõik kohe korda saanud?
Ma olen lapsevanemana ikka veel paras algaja.
Igatahes oli mu esimene reaktsioon - süsteem maapõhja sõimata - vale.
Mehed - "L0$t" - Kaur Virunurm M-40 - EiStart
Jajah. Angiin ja antibiootikumid, pidasin targemaks metsast hoiduda.
A kust nad selle -40 on saanud, ei tea ma mitte.
Tegin endale Kõrvemaal liiga.
Angiin.
Kurguvalu, palavik, nõrk olla.
Joon kuuma meepiima ja magan.
Antibiootikumid, pikalt kodus, õuemineku keeld.
Kas suusatunde on vaja?, arutavad Delfi, Kaja, Maare.
On, on. Kasvõi seepärast, et neist saab hästi laulda.
Nagu seda teeb Winny Puhh.
"miks ma pean sita kohta ütlema sitt igalpool
kui ma saan oma energia headele asjadele kulutada instead?"
(varastatud skype fotokala chatist, avaldatud autori loata)
Püüan edaspisi jälgida.
Eriala on küll täpselt vastupidine... aga seda ei pea ju eraellu kaasa tassima kogu aeg, eks!!!
Sain I-lt laenuks eestikeelse "Scrabble" ja olen seda mõnel õhtul üksi toksinud. Muljed.
1) Susisevad Š Ž Z on täiesti liiast.
2) Reegel "verbid olgu -ma -da infinitiivis" lükkab tegusõnad mängust sisuliselt välja.
3) Reegel "käändsõnad olgu nimetavas" teeb mängu igavaks.
Š Ž Z vastu aitab, kui lubada neid ka S asemel, 1-punktisena. Tõsi, S-e saab nii liiga palju. Siis jääb motivatsiooni "susisevaid" sõnu leida alles, aga mäng on mängitav.
Lubatud vorme proovisin mitut moodi. Näiteks "käändsõnad võivad olla kolmes esimeses käändes" - pmst töötab. Aga kõige lõbusam on ikkagi, kui lubada lihtsalt kõike. Hirm, et sõnu hakatakse lõputult "pikendama" - A-JA-MI-TE-LE-GI - on alusetu; see ei ole võitev taktika; seda ei ole mõtet teha. Aga võimalus seda teha annab mängule juurde. Ja bingotada (7 tähte korraga ära panna) on algreeglitega praktiliselt võimatu.
Edit:Mängisime I-ga "kõik lubatud" reeglitega, sai hea. Kõige keerukam vorm oli "kalurigagi", või siis "superautota".
Järeldus - võib _kõik_ vormid rahus lubada.
"Pocahontas in space with machine guns and blue people and fights between helicopters and dragons."
siit.
1) Furry porn / poolerootika suurel ekraanil oli teretulnud, kuid, noh, mõneti ootamatu.
2) Oli kord mäng, "Shadow of the Beast". Ei tea kedagi, kes seda mänginud oleks, aga KÕIK (s.t. kõik Amiga-fännid) on seda näinud. See oli lihtsalt NII ROPPUMOODI ILUS!!! Amiga graafika oli niigi ulmeliselt arenend, kuid mitmel tasandil scrolliv graafika oli täiega uus tase. Mäng ise oli aga labasevõitu kollikas, seega kõik imetlesid, kuid keegi ei mänginud.
Avatar on samasugune. Wow-efekt on, sisu pole.
3) Mängisin ma kunagi AD&D-d, maailmaks Birthright, karakteriteks haldjad. BR haldjad on pikakõrvsed loodusolendid, kes peavad inimesi deemoniteks või haigeteks päkapikkudeks - täpsemalt loe siit või siis siit. BR haldjad elavad puu otsas, õigemini - nad kasvatavad endale elamiseks sobiliku kujuga puid. (Elava puu tapmine ja tükkideks tegemine ulualuse ehitamise otstarbel oleks haldjale uskumatu barbaarsus.)
Nüüd on JamesCameron need haldjad & puud filmiks joonistanud. Na'vide kehaline kuju, maailmapilt, asjaajamine ja eriti see SUUR PUU on Avataris täpselt sellised nagu DM Sauron meile sõnadega ette maalis. BR haldjad on küll sada korda keerukamad olendid kui Avatari omad, intriige ja kojadiplomaatiat täis, eks meil oli nende arendamiseks aega kah.
Ühesõnaga, hea tuttav maailm oli :)
4) Moon director Duncan Jones:
- "at what point in the film did you have any doubt what was going to happen next?"
- "and did you ever wonder to yourself why they didn’t just bombard shit from orbit?"
Muidu?
- 3d prillid olid OK.
- Lootsin filmi lõpuni, et juhtub miskit ootamatut ("kangelane EI HÜPPAGI pommitaja katusele"), a ei.
- Suzhee oli loogiline ja endaga kooskõlas, vaatamise ajal piinlik ei olnud. Etteaimatavus on teine asi.
- Visuaalselt muidugi kaunis ja väga, väga mõjuv.
- Kauneimad stseenid käisid ümber elukatega lendamise ja öise metsa. Filmi ametlike screenshottide seas pole sellest pikslitki.
Edit 1: Kaku vist ikka mängis Beasti ja tema sada väikevenda ehk kah.
Edit 2: Isegi inglisekeelne auditoorium ei tea, mis on daisycutter!!!
KOKKU:
- 8 x suusatamas, 130 km
- 2 x ronimas, väga ettevaatlikult
- 1 x ujumas
Lisaks poolteist nädalat angiini.
- P 3 suusatamas. ~23 km, ~3 tundi, 144 bpm, klassikat, aeglaselt.
- K 6 ujumas. 2 km 1:05. esimene km hästi rahulikult, teine "konn konn konn krool" rütmis
- N 7 suusatamas. 8 km, 50 min, Harku tagumine ring, pimedas, klassikat.
- L 9 suusatamas. 8 km, 40 min, Harku tagumine ring, pimedas, uisku.
- P 10 suusatamas. 22 km, 2:15, Harku + Nõmme, klassikat, Üllega.
- K 13 suusatamas. 12 km, 1:17, 143 bpm, Harku, klassikat.
- R 15 suusatamas. 13 km, 1:43, 144 bpm, Harku + Nõmme, klassikat, Ingridi ja Üllega.
- P 17 suusatamas. 28 km, 2:21, 175 bpm, Kõrvemaa, Kati ja Eloga
(haigus - angiin / tonsilliit)
- K 27 ronimas. natukene
- R 29 ronimas. natukene
- P 31 suusatamas. 16 km, 1:41, 154 bpm, Harku + Nõmme ring, klassikat, üksi
P 3 suusatamas. Harku 15 km ring + Harku tagumine 8.5 km ring topelt.
Otsustasin sõita klassikat ja jalatööga (vahelduvsammu). Pulsikella panin keskmisesse tsooni, 131-148, ja kuulasin teda hoolega. Ehk siis sõitsin ebamugavalt aeglaselt.
Sain vahelduvtõukega sõita rohkem kui eelneva 10 aasta jooksul kokku.
Oli
- hea. rada Harku ringil suurepärane, Nõmmel muidugi liig rahvarohke.
- kerge. 3h järel läks pulss üles normaalsest kiiremini, aga mingit otsest väsimust ei olnud.
- keeruline. klassikat ikka ei oska. suusk pidas.. noh.. ma ei oska öelda ju, kas hästi või mitte!
- Nõmme metsas on tülikas venida, kõik tuiskavad mööda. Järgmisel aeglasel trennil püsin Harkus.
N 7 suusatamas pimedas. Rajale 22:50, ja 23:00 pandi tuled kustu. Lamp oli kaasas, aga ei kasutanud - valgust oli vähemalt klassika jaoks piisavalt.
L 9 suusatamas pimedas. Rajale 23:30, kui viimane auto parklast just ära läks. Rajatraktor oli otse enne mind üle käinud, libises mis hirmus, sõida kogu tee nagu allamäge.
P 9 suusatamas ja seekord valges.
Oli erakordselt ilus ilm, -14..-15C, päike, puud härmas.
Plaan oli teha pikk aeglane trenn, no ei tulnud seekord välja:
- Tähetorni tn kurv oli täis, suur parkla sealsamas peaaegu täis. Alul oli raske sõita, rahvast nii palju.
- Kui päike loojus, kadus kogu rahvas kui maa alla.
- Ülle (sel aastal 1st korda suuskadel) kihutas korralikult, eriti lõpus oli raskusi tal sabas püsimisega.
P 17 suusatamas Kõrvemaal.
Kõigepealt tegin 5 km ringi - kogemata - 17 minutit. (No õigemini 4.5 km ringi ilma selle staadioni-paunata.) Hm! Sellepeale läksin härga täis ja võtsin ette pika 24 km Kõrvemaa-Aegviidu ja surin sinna täiega. Eks Aegviidu pauna tõusud tegid ka oma töö... Viimased 7-8 km: suusk ei pidanud; jalad väsinud; käed väsinud; üldine nõrk olek. Mägedest - või mis mägedest, igast laugest tõusukohast! - kõndisin üles, klassikat ei saand (ei pidanud) ja uisku ei jaksanud. Õnneks on raja lõpus pikad laskumised ja libisemine oli imehea, a ma igatahes ei mäleta viimasest paarist aastast, et oleks Kõrvemaal nii ära vajunud.
Et siis
28 km, = 5km + 24km - 1km (2 tegemata staadioni-looget)
2:21
Tegin mitu lühikest kaardi-vaatamise-pausi
Lõpus ei jaksanud enam pulssi ülal hoida
Energiat läks kella arvates 2490 kCal.
Teadimiseks:
- tuleb õppida pidamist määrima
- tuleb nii pikale otsale süüa kaasa võtta.. või ka juua..
- võhma veel on vähem kui arvasin
- külma õhku ahmida ei tohi...
P 31 suusatamas Nõmmel.
Alustasin väga rahulikult, ikkagi 1. kord pärast haigust, viimased paar km tegin kärmemalt. Libisemine - vilets. Seega julgesin Trummi järsust mäest alla lasta, esimest korda elus. Selgus, et seal on nii hea laskumisjälg, et mingit probleemi ei saa üldse tekkida.
Ronimine on täiesti pekkis, mis pole ka ime, kui vaadata, kui harva ma seinale jõuan.
Schneier võtab koduse andmeturbe viies punktis kokku nii:
T tõi kaasa. Verivärske, kumbki polnud varem proovinud.
Disain, tekstid, teostus: viimase peal.
Raskus: kerge. Isegi lapsed said aru, mis toimub ja mida tuleb teha.
Mängitavus: Nõrk.
Mäng on "alfa" versioon, testimata ja tasakaalust väljas.
- Enamuse ajast oli kogu mängulaud tühermaa ühe-kahe maastikukaardiga.
- Elude (öökullimunade) süsteem oli täiesti liiast. Kahe peale suutsime mängu jooksul kaotada 2 elu. Seega polnud munadel mingit tähtsust.
- Eelmine tähendab ka seda, et võitlused olid liiga kerged.
- Võit (kogutud punktid) on ammu enne lõppu teada, ootamatusi tulla ei saa.
Ilmselt annab ise lisareegleid seades asja rohkem tasakaalu viia, kuid selleks peab olema fänn, fänn aga nii lihtsakoelist asja ei mängi.
Seltskonnamänguna OK. Üheks korraks.
Kui tegevused rollimängija kombel välja mängida, võib suht lahe olla. Kah ühe korra.
Päris lauamängu mõõtu küll välja ei anna.
Irve jt. @ dragon.ee
Ove vist @ Vǿlundi sepikoda
Ideid järgmiseks korraks:
- panna alul välja rohkem maastikke;
- kullimunad mängust täiesti välja; võitluse kaotuse eest trahv, mitte -elu;
"pika käigu" ostmine (käid 2 ruutu, makstes punkte / abilisi);
- abiliste omavahel vahetamine / ost / müük enne käiku / rabamist.
A kena mäng on igal juhul.
KÄPULI (nelikäpuliasend)
Regulaarsed asjad:
- Võimlen oma selja-harjutusi iga päev. Tundub lihtne, aga võtab palju aega (tunnikese).
- Käisin 10x massaazhis.
Ebaregulaarsed:
- K 2 ronimas. Läks normaalselt.
- P 6 sörk 7.5 km
- K 9 ronimas. Punane Ä1 puhtalt ja kergelt. Käed väsisid ära ja ei taastunudki, hmm, miks?
- N 10 sörk 7.7 km / 50 min. Pirita / Kadrioru murul, läbi pargi, jälle väga rahulikult.
- L 12 ronimas Juhani & Iidaga.
- E 14 jooks 7 km Nõmmel, lumes, -9C, 0:46, 164 / 179 bpm
- N 17 jooks 7 km Nõmmel, lumes, -9C, 0:45, 163 / 178 bpm
- R 18 jooks 7 km Nõmmel, lumes, -12C, 0:42, 167 / 180 bpm
- E 21 ujumas 1.5 km. 1km konna 26 min
- K 23 ujumas 1.7 km. 1km konna 29 min
- K 23 ronimas. KAHE lapsega. No täitsa sai ronida :)
- R 25 ujumas. Iidaga. 1 km pooleks konna / krooli.
- L 26 ronimas, üksi, natukene, või peaks ütlema "turnimas"?
- P 27 ujumas 1.2 km. 1 km konna 28 min
- E 28 suusatamas. Nõmmel. Umbes 10-11 km. Kaif :)
- T 29 suusatamas. Nõmmel. ~8 km. Aeglaselt.
- K 30 ronimas. Nadilt läks.
P 6 - jooks. Esimene jooks õues pärast kolimist; esimene pikem ots pärast Sügisjooksu poolmaratoni. Tiksusin rahulikult, oli väga hea.
E 14 - jooks Jaanuse ja Alaniga. Imeilus ilm - -9C, päike särab, lumi krudiseb jalgade all. Tegime Nõmme 5km ringi + kontorist sinna-tagasi, rahulikult, sest sellise külmaga ei tohi hingeldama hakata. Kõik tunnistasid üldist saiavormi kah. Nii et selline kaunis sissejuhatus talvesse.
MEDITSIIN ON NÕRK!!! Maksan sotsiaalmakse nagu hull, aga kui siis lihtlabase seljavaluga arstile lähen, panevad nad mu terveksravimise asemel harjutusi tegema!!! Peab ju ometi olema mingi tablett arvuti taga küürutamise vastu!
Tegelt. Sain kiita. Esimesed 20 harjutust suutsin peaaegu kõik pähe õppida. Tegin neid enam-vähem õigesti kah. Järgmistest harjutustest sain vähemalt aru. Ei tundu eriline saavutus, a proua terapeut ütles, et tavapatsientidega võrreldes saan väga hästi hakkama. (Ehk ütleb ta seda kõigile?) Sümpaatne terapeut igatahes, samasugune punnis kõhuga nagu ma ise :)
Järgmine kord sain veel kiita ja veel harjutusi. Mine võta siis kinni. Püüad tubli olla ja saad selle eest tööd juurde?
Lisaks sellele, et mul on noorpaari üle lihtsalt hea meel, sain:
- palju kulinaarset nõu. Nt et tuleb kodus teha pizzat. Vaja on pizzapulbrit (tavalist) ja nädala jääke;
- näha FK tegelasi, osutusid väga sümpaatseiks;
- veini. Ühe õhtuga rohkem alkot kui eelmise kahe kuu peale kokku;
- näha fotograafi, kes kannab välklampi (canon 580EX II) suka vahel;
- pruudi tädiga tantsida;
- järgmisel päeval kella 1ni magada. ronima, mismõttes?
Muud:
- peaks oma CF kaardid C-le kinkima;
- pidime C ronima kutsuma. Saame näha;
- Dmitri Kotjuh. Kui ma kunagi abiellun, siis palun ka temal pilti teha.
- trenni! täiesti kurb, kui ei saa tantsida, sest ei jaksa. ja dieeti, rippes kõht on endalegi vastik;
- E-le tuleks pasunasse sõita, nii profülaktika mõttes;
- mis krdi asi on see munchkin, et seal nii totrad reeglid kehtivad? ah?;
- järgmine kord lähen massaazhi-seeria asemel E-ga tantsukursustele. väänab paremini kui paberitega proff.
Et siis palju õnne, Mart-Annika :)
On ikka imelik maailm. Käid arstil, pärast paned ta nime googlesse ja saad vastu ta isikliku elu.
Sain suure hulga lihtsaid harjutusi, mida tuleb teha - täpselt. See ei ole kerge. Mu keha ei paindu piisavalt, õlad ei ulatu maha, selg jääb nõgusaks jne. Lähen koju ja harjutan ja siis uuesti arstile, et kontrollida, kas teen õigesti.
Edit: tegin ronimistrenni kõrvalt läbi. Osa asju on tehtavad, osa... mitte päris.