Houellebecq & "Elementaarosakesed"

Tõved andsid aega lugeda. Muuhulgas said läbi kaks Houellebecqi taiest, "Elementaarosakesed" ja "Whatever".

Houellebecq on a) nii tähtis b) nii ärritav, et tema arvustusi on eestikeelne nett täis.

"Prantsuse kolekirjanduse lipulaeva Michel Houellebecqi kurb maailm", Hannes Varblane
"Kaksikkirves: Primitiivne kommunism", Hasso Krull
"Väikeste naudingute aegu", Jan Kaus
"Ja kaaned ikka ei põle", Heli Allik
"Michel Houellebecqi õuduste sümfoonia", Peeter Helme
Põhimõtteliselt koosneb valdav osa raamatu 263st leheküljest eneserahuldamis- ja seksistseenidest ning alles teose lõpus põimub kõik kokku loogiliseks ning tabavaks kriitikaks tänapäeva ühiskonna ja inimliigi kui sellise aadressil.
"Houllebecq", Kadri Kõusaar
"Seksuaalse kommunismi poole", Kadri Kõusaar

Lisaks veel:
Sehkendaja
Wikipedia
Amazon

Raamatut lugedes saad aru, kui kiiresti elu liigub. Ühelt poolt - kirjeldatud arengud juhtusid ju "alles nüüd", 1970 ja edasi. Teiselt poolt - raamatu ilmumisest kulund kümme aastat on elu täiesti teiseks pööranud. Suhtlus, suhete otsimine-leidmine, ekshibitsionism ja vuajerism on msni / rate / facebooki / blogide ajal täiega muutunud. (Ja ärge ütelge, et ei ole.) Tänapäeva Bruno oleks ilmselt... eiei, ma ei hakka seda siia kirja panema. Ma ei hakka seda isegi mõtlema. Aga ma usun, et ta oleks õnnelikum kui kümne aasta tagune Bruno.