Ujumine ja matemaatika

Käes on juuni ja kõik hõiskavad, mis järves või lombis nad juba ujunud on. (Lisaks on pooled mu sõbrad hakand taliujujateks, neil on hooaeg läbi ja nad ootavad nukralt novembrit.) Aga mina läksin basseini. Kas sügisel tehtud trennist ja kevadisest ujumiskursusest on midagi järel?

Ei.
Lihtne eks :)

Viimati käisin ujumas 2. märtsil.
Kolme kuuga on tulnud muutused:
- käsi / õlg paranes ära ja ei valuta,
- juuksed ega nahk ei ole karedad,
- ülakeha jõud on täiesti kadunud,
- kaal on koroona ajal veidi langenud.

Mul on meeles talvine tunne, kus võtad veest käega kinni ja tõmbad ja reaalselt liigud edasi. Seda enam ei ole :) Käsi libiseb raugelt läbi vee, mingit jõudu ei ole, normaalselt krooli ujuda ei saa. Ja ujun ma ainult seda "ülekandega krooli". Mis on kooliharjutus, mitte päris tehnika. Harjutasin - ja sain harjutajaks :)

Kiirused ka.
Kui ma ujun 25 m otsa ära:
30 sekundiga - olen surnud
35 sekundiga - hingeldan, ujun teise samasuguse veel, siis on kõik
40 sekundiga - pingutus, aga suudan sama tempot hoida veel mõnda aega
45 sekundiga - täielik lõdvestus, suudaks ujuda päris pikalt, kilomeetri näiteks

25 m @ 45 sekundit == 100 meetrit @ 3 minutit == 1 km @ 30 minutit. Ehk siis mu täiesti rahuliku ujumise kiirus on 30 minutit kilomeetrile.
Rabeledes tõuseb kiirus minimaalselt, 100 meetrit @ 2:50 peale. 1 km peale ole(ksi)n 100 sekundit kiirem, ehk siis uju(ksi)n 1 km @ 28 minutit.
Kummaline, kuidas kiiruse väga väike kasv (30 vs 28 min/km) annab pingutuses niiiii suure vahe.

Aga muidu on ujuda tore. Juba võimlemine enne basseini minekut on mõnus. Arvuti taga küüru vajunud turi venib sirgemaks. Ujudes teen igal tõmbel sirutuse ja heidan käe endast kaugele ette. Rohkem ujumist!
Nüüd tuleb ainult endale sobiv metsajärv või soe lomp leida!