Tuesday, January 29, 2013

Kepp ja lipe

Kepp. 
Eelmises klassika-trennis tegime harjutust, kus tuli end väiksest nukist ainult paaristõuke jõul üles lükata. Ma feilisin rämedalt. Esimese korra sain suure surmaga hakkama, teisel ei saand ja rohkem ei proovind. Ülejäänud trenni kamp surus end mängeldes 5 x üles.
Ja mina veel arvasin, et mu kätetõuge on enam-vähem!

Eile ja täna proovisin sama nukikest. Vahe: teised kepid. Trennis oli mul uisukepp, pikk ja vastikult painduv. Nüüd klassika oma, lühem ja jäik.
Tulem: sain nukist kergesti üles. Siis veel teise ja kolmanda ja... N-nda korra ka.
Kuna muu on kõik sama, siis loen vahe puhtalt teise kepi teeneks.

Lipe.
Ma sõidan uisku 5 min/km, pingutades tuleb 4:15 ka ära, aga see on hull rapsimine, mitte sõit.
Netist loetu põhjal sõidavad kõik 3 min/km. Mitte ässad, vaid sellised tavalised inimesed. Ja mul pole aimugi, kuidas see üldse võimalik on. Sõita must poole kiiremini - kuidas?

Täna siis selgus. Ilm +1 ja niiske. Pirita rajal oli libisemine, mida ma pole elus tundnud. Peaaegu jäine, aga tõuge toimis hästi. Ühel hetkel vaatasin spidokat - see näitas 3:18 (min/km). Ja see oli laugel ja korralikult sõites, ei mingit kihutamist.

Hiljem tegin harjutusi - põhiliselt rahulikku keppideta uisku. Kiirus läks alla 5 min/km pmst iseenesest.

Et siis:
- paaristõukeks on vaja õiget keppi.
- kiiruseks on vaja õiget libisemist.
Lihtne!

No comments: