Eelviimane ronimistrenn

Siseronimise hooaeg saab läbi. Eile oli kas viimane või eelviimane trenn. Kohal oli massiliselt rahvast - Madis, Karu, Ele, C. koos oma välismaa kutiga, mina. Ja muidugi Rein.

Laekusin varakult, tegin pika soojanduse ja sai jube hea trenn. Mituteist korda üles. Käed ei väsinud liiga ära, keha töötas, mõte jooksis. Roheline rada 2x puhtalt ja suht kergelt, ja seda parempoolset ülekaldega otsa ronisin kah.

Korra tegin "enesejulgestuses traaversit" - ja tasub veel proovida; lintide pikkused olid optimaalsest kaugel ja üldse olin kuidagi koba sellega.

Ja kes ütles, et ronides ei lähe pulss üles? Mitu korda järjest ronides käis 180 peal kenasti ära.

Nädal hiljem:
Päris viimane trenn oli suht sama seltskond.