Liiva päevak, 6.7 km

Esimene sel aastal.
Mõtlesin, et võtan kompassi ja jalutan natuke metsas.
A tegelikult läks nagu alati.

Kuna aega oli vähe, valisin keskmise raja - 6.7 km ja lihtne. Rabasin kaardi ja kappasin sellele pilku heitmata rajale. Ei lugenud legendi, ei vaadand kaardimõõtu, ei mõtelnd rada läbi - kui lihtne, siis lihtne!

Oligi lihtne. Lame maastik, nähtavus väga hea, teid tihedalt, teised o-jad abiks ees. Jookse nagu tahad :) Sest hoolimata oskasin pikali käia. Sööstsin miski onu nina eest läbi, ütlesin veel "vabandust" ja siis lendasin hooga ta jalge ette, nii pikk kui lai :) Ta sai must kuidagi mööda ja jooksime sõbralikult koos lõpuni, mina enamasti "jäneseks". Punkte oli palju, 20, aga need kõik lihtsad.

Hea:
- jaksasin korralikult lõpuni joosta, isegi lõpuspurdiks oli jõudu
- kompassi jälgin enam-vähem
- punkte võtan pulgaga osavalt (mitte ei pusi nagu eelmisel kevadel)
- maastik ongi tuttav. eelmise kevade päevak samas kohas on "peas". see nõrga mälu haigus, mille nime ma enam ei mäleta, mind vist ikka veel ei kummita?

Halb:
- pulss on endiselt jube kõrge... stabiilselt üle 180. keskmine 177, max 188
- teised jooksevad veel kiiremini
- võsas osava liikumise kunst on talvega ära unund