Märtsis juhtus täpselt üks asi.
Käisin Rootsis suusamatkal.
Välismaiste matkade korraldamise ajakava on umbes selline:
- kuu aega aktiivset korraldamist
- nädal aega matkamist
- kuu aega elavat eputamist ja kekutamist sellest, kui hea ikka sai
Tavaoludes võtab matka korraldamine pigem kolm kuud. Algab inimestele helistamisega, et grupp ja aeg kokku saada. Siis on hulk sahmimist Skandinaavia kaardiga ja lennuki- / laeva- / rongi- / bussi-graafikute ja piletite ja hindadega. Saada omavahel klappima transport sinna ja tagasi ja kohapeal (sest matk enamasti algab ühes ja lõpeb teises kohas) ja matka enda marsruut ja rahad ja vahepealsed öömajad - see on räme pusle.
Seekord juhtus see kõik palju kiiremini, sest pikalt ette planeerida ei julgenud. Veebruari lõpuks sai aga selgeks, et Rootsi riik on turismiks lahti ja mina saan nii remondi kui töö mõttes minna. Pmst tegelesin kogu märtsi alguse matkaga. Kõigepealt inimesed - kes, nagu ikka, kõik väga tahavad tulla, aga ühtegi selget vastust ei anna, sest kaalutlused ja põhjused. Siis mägimajad ise, öömajad, piletid.. jne. Seekord oli palju nuputamist matkatoiduga. Ja kõik remondi- ja tööasjad tuli ka korda saada..
Igatahes 12. - 21. märtsil olime Rootsi reisil ja kõigile meeldis.
Linnadest käisime Uppsalas ja Gävles. See oli jälle... omamoodi.
Muud? Mida muud? Sai vist veel natuke suusatada... ja jalgrattaga sõita. Remont tiksub aeglaselt lõpu poole. Aga see kõik on täiesti suva, sest pea on endiselt lumist maastikku täis.
Kel võimalik suusamatkale minna või tulla - minge ja tulge.
Emotsioon on väga, väga tugev.
Matkapäevik ja mõni foto:
Tegin töö juures ettekande suusamatkamisest kui sellisest.
See on siin:
