Norra matka päevik
Üleskirjutus:
https://sites.google.com/site/kurinurm/matkad-ja-ronimised/2025-norra-jotunheimen
Päeviku kirjutasin nädal tagasi, eile lugesin ise üle. Ma ei oska kirjutada nii, et "mägede tunne" päriselt kohale jõuaks. Aga mis see tunne siis on? Miski ju mõjub meile nii, et me läheme omast ajast ja omast rahast kividele turnima. Higi voolab, jalad valutavad, koperdades tuleb paha sõna keelele, vihma ees on hirm... Ikkagi läheme. Miks?
Avarus?
Vaated?
Pärastise eputamise võimalus? Meie matk algas ülesandest "viime lapsed Norra kõrgeima mäe otsa", see on selgelt edevusele suunatud eesmärk.
Foto. Tegime puhkepausi. Teised läksid edasi, mina jäin veel kivi peale istuma ja ringi vaatama. Sellised kivised väljad on Jotunheimeni tavaline maastik.
7 comments:
Olen ühe korra Norras käinud ja seal avastasin, et ma ei ole väga mägede inimene. Jah, ülevalt avanevad imelised vaated, aga ma vist eelistangi seal üleval ainult olla. Sest kui mägede vahele orgu satun, siis tekib imelik rusuv ja masendav tunne. Samas olen olnud Rootsi tundras ja ehk võiks Islandigi sinna hulka visata. Hoopis teine tunne. Kui mul neid kogemusi poleks, siis läheks ilmselt vooluga kaasa ja arvaks, et mäed ja mina kuulume kokku.
Igal juhul olete hästi tublid! Tore matk oli kindlasti.
Kuidas nad sealmaal vilja kasvatavad?
Orgudes. Nõlvadel. Me vahtisime kaldus heinamaid ja arutasime, et kuidas sinna masinaga ligi saavad.
Pea kõikides maailma mägedes on komme loomad suveks mäkke ajada ja sügisel nood sealt tagasi tuua. Norras on selle nähtuse jaoks "seter" ehk "sæter" ehk "suvefarm". Nii Jotunheimeni kui kevadise Rondane mägimajad on algselt olnud "sæterid". Kohanimedes on see ka sees - Dovrefjells olen ma kaks korda ööbinud "Gammelsetra" nimelises DNT majas.
Viljaga on mägedes alati keerulised lood. Lõunamaades on terrasspõllud. Iga ruutmeeter maad on arvel. Aga kõrgetes mägedes ei kasva ka lõunas muu peale rohu. Siis lastakse sinna suveks loomad peale, et nood vähese taimekasvu enda lihaks ja rasvaks koguks.
Kristiina Lauritsatütart peaks lugema Norra kohta, või Knut Hamsunit.
Gulbransseni triloogiat kah.
Sinu reisikirja lugedes meenus enda matk 10kond aastat tagasi, kui ma selle ringi teistpidi 5-6 päevaga ära tegin ning mõlema tipu otsas käisin. Viimase päeva laevasõidu asemel kasutasin seda varianti, et saatsin laevaga vaid oma koti ja ise nautisin jalutades vaateid järve kohalt ning mõned tunni hiljem sain koti sadamas kätte.
Jaa! Me kaalusime ka igasugu variante. Aga need läksid kõik meie aegluse nahka.
Post a Comment