Norrast tagasi, Galdhøpiggen ronitud
Käisime lastega Norras.
Matkasime viis päeva Jotunheimeni mäestikus ja ronisime Norra kõrgeima mäe Galdhøpiggeni otsa.
- Matk oli raskem kui arvasin, maastik on seal keeruline ja me ise suht aeglased
- Seega oli hea mõte sõita kõigepealt laevaga üle Gjende järve ja matk mõlemast otsast veidi lühemaks lõigata
- Ilm oli trooooooopiline, palav, päikseline. Galdhøpiggenil käidi rannariietes.
- Lõpetasime matka Glitterheimis 10 minutit enne täielikku paduvihma
- Telkisime imeilusates kohtades
- Lapsed olid väga tublid!!!
- Olime Gudbrandsdaleni orus - Hamaris, Lillehammeris, Biris ja Næra mägijärve ääres
- Norra ja Rootsi öömajad ja söögikohad on Eesti kliendile nüüd täiesti taskukohaseks muutunud
- nende sotsialism tundub aga üsna veider
- Seega oli hea mõte sõita kõigepealt laevaga üle Gjende järve ja matk mõlemast otsast veidi lühemaks lõigata
- Ilm oli trooooooopiline, palav, päikseline. Galdhøpiggenil käidi rannariietes.
- Lõpetasime matka Glitterheimis 10 minutit enne täielikku paduvihma
- Telkisime imeilusates kohtades
- Lapsed olid väga tublid!!!
- Olime Gudbrandsdaleni orus - Hamaris, Lillehammeris, Biris ja Næra mägijärve ääres
- Norra ja Rootsi öömajad ja söögikohad on Eesti kliendile nüüd täiesti taskukohaseks muutunud
- nende sotsialism tundub aga üsna veider
Väga hea puhkus sai.
17 comments:
Kas sotsialismus Norras on eriliselt üle võlli :-)
Minu meelest nii tore, et kõik koos selliseid asju ette võtate. Midagi, mida lapsed mäletavad (vähemalt meie omad) ja ise ka tegema hakkavad, kui juba omal käel on.
Laigin postitust!! Ja muidugi ka matka.
p.s. Mul, nagu Enelgi, tekkis küsimus sotsialismi kohta Norras. Ehk laiendad pisut? Ette tänades!
sekundeerin külmas vees suplemise harjumuse kasulikkuse koha pealt! ma hankisin selle küll lapsepõlves ilma taliujumiseta peamiselt kärestikulises Kunda jões, aga kasu ikka.
Aga soojas vees mõnulemiseks tule agraarsesse lõunasse, näiteks Emajõe Ateenasse. Isegi jões hakkab juba soojaks kiskuma, ilmateenistuse kaart ütleb, et üle 20 kraadi.
Mõtlesin teha Skandinaavia teeninduse kohta eraldi sissekande. Aga parem ei tee. Ma kasutan päevikut mäluabina - mis kirjas, see ka meeles. Kuid miks peaks jama paremini meeles pidama?
Millest jutt:
Hulgas kohtades oli "kliendi huvi vs töötaja mugavus" väga mugavuse poole kaldu. Või siis mingite (ametiühingute) reeglite. Kohad olid vara kinni, teenus kehv, ja inimest teenusepakkuja poolel ei huvita.
Üldiselt pole sest ehk lugu, leiab asenduse. Näiteks keset päeva kinni pandud Sala kaevanduse kohviku asemel läksime siis linna ja saime süüria-kurdi pizzaurkas süüa mitu korda odavamalt. Aga nagu _miks_ on maakonna (Västmanland) kõige popima turistilõksu juures olev kohvik-restoran kinni mitu tundi enne muuseumi enda sulgemist?
Kuid matkates sa loodad mingite asjade peale, neid on sul pigem hädasti vaja, ja kui neid siis ei saa lihtsalt sellepärast, sest töötajal on pohlad, on juba ebamugav.
Ehk - raha teenimise huvi asemel vaatas korduvalt vastu "meil on lõuna, meil ei ole, meid ei huvita".
hehee, kas sa Hispaanias oled üritanud söögikohta leida ajal, mil kõik kohalikud siestat peavad?
Ma olen aga ka Eestis end kohviku suletud uste eest leidnud. Kahtlustan tööjõupuudust.
Tartus: ülikooli raamatukogu suvel töötab (õnneks), kohvik suvepuhkusel. :(
Notsu - kindlasti olen. Itaalias ka. Eestis olen vihaselt vahtinud ERM-i tagumist ehk kohviku ust, kuhu oli kirjutatud "avatud", mida uks aga polnud mitte.
Ep õpetas mulle Granadas, et süüa tuleb "valel ajal" otsida baarist, mitte söögikohast (mis on kinni). Jooki tellides tulevad üldjuhul automaatselt suupisted kaasa ja võib küsida ka topeltsuupisted ja neist saab kõhu päris täis. Eriti kuna hispaanlaste joogid on väiksemad ja nii on põhjust tellida mitu jooki, millest iga juurde käivad uued ampsud.
Nojaa. Kui on ühiskondlik kokkulepe, et mingil ajal mingit asja ei tehta, siis ei tehta ja sa oled sellest ette enam-vähem teadlik. Loll turist jääb mõned korrad tühja kõhuga, siis õpib ära.
Eks vanades kultuurides on kõigis omad ebaefektiivsused sees, tuntud ka kui "tavad".
Ja siis on kultuurivõõrad sisserändajad, näiteks lähis-ida immigrandid, kes hoiavad toidupoed käigus ka jõuluõhtul ja annavad turistile süüa siis kui tol kõht tühi on, mitte kohalike tavade järgi.
jaa! ma oleks Viinis päris hädas olnud, kui lähedal ei oleks olnud araablaste söögikohta, mis müüs natuke ka poekauba moodi toidukaupa (et mitte ainult et tellid kebabi, vaid saad ka pudelikese airaani, karbikese kommi ja mõne puuvilja osta).
Notsu ütles "Tartus: ülikooli raamatukogu suvel töötab (õnneks), kohvik suvepuhkusel. :("
Olen sama probleemi kogenud nii Eesti Rahvusraamatukogus kui ka UK-s õppides. Magistritöö ja ka doktori viimase staadiumi kirjutamine toimus mul südasuvel. Kõik suured ja peamised ülikooli raamatukogud olid lahti aga puhvetid kinni. Sai vaid vending machine kasutada. Seega pidi olema organiseeritud ja endale võikud ja snäkid ise kaasa võtma, sest ümberkaudsed söögikohad küsisid vaeselt üliõpilaselt liiga palju raha.
Kaur, ma arvan, et see pole mitte sotsialism, vaid lihtsalt klassikaline heaoluühiskond. Töötajatel on õigused ja nad kasutavad neid :) Isegi kui kliendile tundub, et see tuleb tema arvelt. ;)
laigin Akadeemiku kommentaari ja lisaks mõtlen sellisele tegurile, et Norra jaoks on turismitulu arvatavasti pigem taskuraha rollis, mitte riigi põhisissetulek. et tore, kui turiste on, aga nende äralangemine mingit erilist probleemi ka ei tekita.
ehk siis rikaste inimeste asi - saavad endale lubada potentsiaalset raha, mida keegi üles ei korja. Vaesed süüria-kurdi sisserändajad märkavad aga seda võimalust kohe ja kasutavad ära, neil on turistidega win-win.
Võtan siinkohal omaks ja teadmiseks, et kasutan sõna "sotsialism" tähenduses "mulle ei meeldi, kui minu soovidega kohe ei arvestata" :)
Aga neid hetki, kus mul oli tunne, et mind lastakse üle, oli ikka üksjagu ja enamik neid ei olnud kõrtside ava-aegadega seotud.
Kostab igati kadestamisväärne reis! Jotunheimen oli vapustav, sai seal ammu veidi matkata, Norra loodus on üldse nii suur!
USA's olen Idarannikul kohanud olukorda, kus pühapäeval ei saanud õltsi osta, sest ostukeskused ja kärakapoed olid kinni - puritaanlased sellised, turistid võivad nii janusse surra.
Teenindusest teiselt poolt:
Mul õnnestus just ujukate väel restoranis käia. Kogemata. Tulin ujumast, rattaga, sõitsin ujukate väel. Tekkis tahtmine midagi süüa. Tegin riietumiseks peatuse, panin särgi selga, püksid lihtsalt unustasin.
Restoran teenindas mu viisakalt ära ja ei teinud märkama. Läksin arvustasin neid googles viie tärniga viisakuse eest. (Nad on päriselt väärt umbes kolme tärni)
Suvine aeg... aga no ikkagi, kui jobu võib olla... :((( :)))
kui need olid need tänapäeva ujukad, mis on šortside lõikega, siis nad võib-olla ei saanud arugi, mis lühikesed püksid need nüüd täpselt on.
Post a Comment