Laulupidu "Iseoma"

Sõbrad ja tuttavad on eelmisest suvest saadik virgalt trenni teinud ning lugusid ja tantsusamme õppinud. K ostis endale pileti laupäevaks ja kogu perele pühapäevaks. Iida muidugi laulab. 

Minu jaoks möödus pidu mõnevõrra paanika olukorras. Kohe pärast laulupidu kihutame Norra, selle järel on Katil mingi matk ja siis on meil jälle mingi matk. Mul läks tööl saja asjaga hapuks. Kindlasti pidin jõudma ka maale niitma ja lisaks on veel miljon kodust / isiklikku asja eri viisil põlemas. Ehk siis rahulikku peole keskendumise meeleolu ei olnud kopka eestki. 

Niidetud mingil määral sain, ehkki see oli rohkem võsa võtt - kahemeetrist oblikat tuleb raiuda. (Või oleks olnud hea mõte trimmeri võsaketast proovida? järgmine kord.) Põlevad asjad kahjuks jäävad põlema. 

Laulu pidu oli tore, aga sellest veel toredam oli järelpidu meie juures. Mina tegin moosi ja pannkooke. Kati jootist rahvast jõhvikalikööri ja angervaksaveiniga. Laulsime - korralikult mitmehäälselt, mitte väga palju, aga ööni välja.  

Oli tore. Kuid kuidas järgmiseks peoks oma elu rohkem korda saada? Sellist rapsimist ei tahaks korrata. Pole küll näha, et see kuidagi paremaks läheks... 

Fotol: meie köök kahekümne inimesega "Põhjamaad" laulmas. Fotot tegelikult pole, sest privaatsus ja värk, kujutage lihtsalt ette. Kass on kõige keskel.