Pokemon Go ja eetika
Kell on 0:40.
Viibin jalgrattaga obskuursel vanalinna kõrvaltänaval. Igaks juhuks tõmban ratta kõnniteele: öösel ei sõida siin ükski auto, a noh, viisakam.
Auto siiski sõidab. Jääb seisma ja laseb akna alla. Habetunud onu küsib mult:
"noh, kas said SELLE kätte?"
ja hakkab telefoni klikkima.
Täiskasvanud inimesed ei pea paljuks end öösel vanalinna ajada, sest Snorlax!
Aga kesklinna Snorlaxi järgi minekuks on vaja infot.
Kust seda saab ja kas see on aus?
Eetika osas on PG-s kaks dimensiooni:
- raha,
- sohk.
Raha.
PG'd saab mängida puha tasuta. Aga saab ka maksta. Makstes saab midagi kiiremini või rohkem. Haud mitte 1, vaid 9 muna korraga; meelitad pokemone enda ümber, saad topelt punkte vms. Maksmine on mängu sisse ehitatud. Võib isegi öelda, et mäng püsib maksjate peal ning tasuta mängijad on alatud freerider'id.
Seega - raha ei tohiks eetika probleem kuidagi olla. Maksmine on okei.
Kuna PG on ka hobi ja trenni eest, on see ka sisuliselt okei. Suvaline saalitrenn maksab 10-15 eurot kord. Miks ma ei võiks siis nädalavahetuseks 5€ eest inkubaatoreid osta?
Aga:
Raha saab mängus ka teenida. Võib öelda, et kõrgematel levelitel on pokecoin'ide teenimine mängu põhiline eesmärk. Sest alguses otsida sa niisama elukaid taga. Aga kui pokedex on täis, siis mida edasi teha?
Vastus: gym play.
Gym'id on see koht, kus sa ennast näitad ja teistega võrdled. Selleks peavad sul olema tugevad poked, kellega gym'e rünnata ja kaitsa. Sul peab olema prestižeerimis-tiim. Sa hakkad arvutama elukate IV-sid, sa tunned huvi nende rünnete tüüpide vastu, sa koostad eri ülesannete jaoks eri pokede komplekte, sa ajad piki linna taga just seda õiget machop'i ja arendad teda ja palvetad, et STAB. Sa vajad leveleid, stardusti ja candy't, et oma 100% dratiinikesest tõeline dragonite saada.
Tekib nõiaring. Sa tahad teenida raha, et selle eest osta inkubaatoreid, millest haududa uusi pokesid, mida panna gym'idesse, kus teenida raha.
Ehk: pokedex on täis, aga mäng jääb huvitavaks.
Kui raha nüüd lihtsalt sulas sisse maksta, siis kaob kõige selle mõte ära.
Või kas sõita autoga kesklinna, parkida ja mängida seal? Või sõita pokestopist pokestoppi autoga? Tundub imelik. Aga mina elan ikkagi linnas. Netist loen USA äärelinlaste muljeid, kel ainus variant mängida ongi kohalik ostukeskus, mujal on suburbia ja pokekõrb. Ostukeskusse saab aga vaid isa-ema autoga.
Kus on siis piir?
Mis on lihtsalt ebaviisakas või ToS rikkumine, mis on sula pättus?
Piiri pole.
Igaüks ise otsustab.
Redditis https://www.reddit.com/r/TheSilphRoad/ on pikad lõimed "mille eest te makstate ja mismoodi sellest mõtlete?".
Sohk.
Püüdsin Edgar Puuseppa üles prestižeerida, kui nägin, et selle skoor hoopis langeb. Aga kedagi ümbruses polnud. Möhhh?? Tegin järelduse, et mängib keegi lähedasest majast. Vähe tõenäoline küll - aga noh, muud ma oletada ei osanud.
Nüüd olen targem. Linn ja maailm on täis tüüpe, kes "liigutavad" oma telefoni gps-spooferite abil mööda maailma. Tahad mängida Raekoja platsil? Berliinis? Vesivärava tänaval? - mis ikka, lahendus on olemas.
Sohki tehakse sajal viisil ja ka siin on piirid hägused.
GPS spoofimine on selge ja keelatud.
Aga kas on okei:
- öelda sõbrale, et maja taga on Dragonite, rutaku?
- kirjutada Facebooki, et kohas X on dragonite?
- panna sama info üldkasutatavale saidile?
- jälgida netti, et saada teada, kus mis pokemon on?
- jälgida netist gym'ide olekut?
- teha koostööd teisest värvist sõbraga, et see sulle gym'idesse auke teeks?
- mängida ise kahe kontoga?
- osta eBayst PG konto?
- mängida trammis?
- mängida jalgrattal?
- kasutada GPS drifti?
- kasutada lisarakendusi pokede inventuuriks jne?
Jälle on nett arutelusid täis ja on palju arvamusi, aga null konsensust.
Munad
Munade jaotus on muutunud.
Kui varem olid 2km : 5km : 10km munad suhtes 1:8:1, siis nüüd on 1:1:1.
Kasutuid 5km mune vähem, kiiresti hautavaid 2km mune ja põnevad 10km mune rohkem.
Samas - munast midagi head saada on endiselt raske.
Mu viimased 3 10km muna on sisaldanud Mantine'i. :((((((
Bugid
Mäng on endiselt kole bugine.
Ma pole kordagi saanud 30 minutit järjest lucky egg'i kasutada - mäng on alati poole pealt kinni jooksnud.
Lisaks muud bugid. Küll arvab PG, et olen kõndinud negatiivse vahemaa, küll hakkab ja jääbki ekraan virvendama, või ei lase gym'is toimetada ja viskab süstemaatiliselt vigu.
Aga üldiselt on väga fun!
Leian kogu aeg kohti, kus ma pole varem käinud.
Eile jõudsin Toompea nõlvale Hirvepargi ja Šnelli tiigi vahel. Seal on porine rajake, üsna kõrgel - mul polnud sellest aimugi. Kadriorus võin ma nüüd täiesti kinnisilmi ringi lipata ja ma tean täpselt, milliste puude vahelt läheb optimaalne, kõige rohkem pokestoppe läbiv trass.
Viibin jalgrattaga obskuursel vanalinna kõrvaltänaval. Igaks juhuks tõmban ratta kõnniteele: öösel ei sõida siin ükski auto, a noh, viisakam.
Auto siiski sõidab. Jääb seisma ja laseb akna alla. Habetunud onu küsib mult:
"noh, kas said SELLE kätte?"
ja hakkab telefoni klikkima.
Täiskasvanud inimesed ei pea paljuks end öösel vanalinna ajada, sest Snorlax!
Aga kesklinna Snorlaxi järgi minekuks on vaja infot.
Kust seda saab ja kas see on aus?
Eetika osas on PG-s kaks dimensiooni:
- raha,
- sohk.
Raha.
PG'd saab mängida puha tasuta. Aga saab ka maksta. Makstes saab midagi kiiremini või rohkem. Haud mitte 1, vaid 9 muna korraga; meelitad pokemone enda ümber, saad topelt punkte vms. Maksmine on mängu sisse ehitatud. Võib isegi öelda, et mäng püsib maksjate peal ning tasuta mängijad on alatud freerider'id.
Seega - raha ei tohiks eetika probleem kuidagi olla. Maksmine on okei.
Kuna PG on ka hobi ja trenni eest, on see ka sisuliselt okei. Suvaline saalitrenn maksab 10-15 eurot kord. Miks ma ei võiks siis nädalavahetuseks 5€ eest inkubaatoreid osta?
Aga:
Raha saab mängus ka teenida. Võib öelda, et kõrgematel levelitel on pokecoin'ide teenimine mängu põhiline eesmärk. Sest alguses otsida sa niisama elukaid taga. Aga kui pokedex on täis, siis mida edasi teha?
Vastus: gym play.
Gym'id on see koht, kus sa ennast näitad ja teistega võrdled. Selleks peavad sul olema tugevad poked, kellega gym'e rünnata ja kaitsa. Sul peab olema prestižeerimis-tiim. Sa hakkad arvutama elukate IV-sid, sa tunned huvi nende rünnete tüüpide vastu, sa koostad eri ülesannete jaoks eri pokede komplekte, sa ajad piki linna taga just seda õiget machop'i ja arendad teda ja palvetad, et STAB. Sa vajad leveleid, stardusti ja candy't, et oma 100% dratiinikesest tõeline dragonite saada.
Tekib nõiaring. Sa tahad teenida raha, et selle eest osta inkubaatoreid, millest haududa uusi pokesid, mida panna gym'idesse, kus teenida raha.
Ehk: pokedex on täis, aga mäng jääb huvitavaks.
Kui raha nüüd lihtsalt sulas sisse maksta, siis kaob kõige selle mõte ära.
Või kas sõita autoga kesklinna, parkida ja mängida seal? Või sõita pokestopist pokestoppi autoga? Tundub imelik. Aga mina elan ikkagi linnas. Netist loen USA äärelinlaste muljeid, kel ainus variant mängida ongi kohalik ostukeskus, mujal on suburbia ja pokekõrb. Ostukeskusse saab aga vaid isa-ema autoga.
Kus on siis piir?
Mis on lihtsalt ebaviisakas või ToS rikkumine, mis on sula pättus?
Piiri pole.
Igaüks ise otsustab.
Redditis https://www.reddit.com/r/TheSilphRoad/ on pikad lõimed "mille eest te makstate ja mismoodi sellest mõtlete?".
Sohk.
Püüdsin Edgar Puuseppa üles prestižeerida, kui nägin, et selle skoor hoopis langeb. Aga kedagi ümbruses polnud. Möhhh?? Tegin järelduse, et mängib keegi lähedasest majast. Vähe tõenäoline küll - aga noh, muud ma oletada ei osanud.
Nüüd olen targem. Linn ja maailm on täis tüüpe, kes "liigutavad" oma telefoni gps-spooferite abil mööda maailma. Tahad mängida Raekoja platsil? Berliinis? Vesivärava tänaval? - mis ikka, lahendus on olemas.
Sohki tehakse sajal viisil ja ka siin on piirid hägused.
GPS spoofimine on selge ja keelatud.
Aga kas on okei:
- öelda sõbrale, et maja taga on Dragonite, rutaku?
- kirjutada Facebooki, et kohas X on dragonite?
- panna sama info üldkasutatavale saidile?
- jälgida netti, et saada teada, kus mis pokemon on?
- jälgida netist gym'ide olekut?
- teha koostööd teisest värvist sõbraga, et see sulle gym'idesse auke teeks?
- mängida ise kahe kontoga?
- osta eBayst PG konto?
- mängida trammis?
- mängida jalgrattal?
- kasutada GPS drifti?
- kasutada lisarakendusi pokede inventuuriks jne?
Jälle on nett arutelusid täis ja on palju arvamusi, aga null konsensust.
Munad
Munade jaotus on muutunud.
Kui varem olid 2km : 5km : 10km munad suhtes 1:8:1, siis nüüd on 1:1:1.
Kasutuid 5km mune vähem, kiiresti hautavaid 2km mune ja põnevad 10km mune rohkem.
Samas - munast midagi head saada on endiselt raske.
Mu viimased 3 10km muna on sisaldanud Mantine'i. :((((((
Bugid
Mäng on endiselt kole bugine.
Ma pole kordagi saanud 30 minutit järjest lucky egg'i kasutada - mäng on alati poole pealt kinni jooksnud.
Lisaks muud bugid. Küll arvab PG, et olen kõndinud negatiivse vahemaa, küll hakkab ja jääbki ekraan virvendama, või ei lase gym'is toimetada ja viskab süstemaatiliselt vigu.
Aga üldiselt on väga fun!
Leian kogu aeg kohti, kus ma pole varem käinud.
Eile jõudsin Toompea nõlvale Hirvepargi ja Šnelli tiigi vahel. Seal on porine rajake, üsna kõrgel - mul polnud sellest aimugi. Kadriorus võin ma nüüd täiesti kinnisilmi ringi lipata ja ma tean täpselt, milliste puude vahelt läheb optimaalne, kõige rohkem pokestoppe läbiv trass.
5 comments:
Mis telefon sul on? Negatiivset vahemaad pole mul küll esinenud. Põhilised probleemid on võimlavõitlusega, mõnikord visatakse Gym-ist suvaliselt välja ja tagasi ei saa.
Ise arvan, et kõik peale GPS võltsimise on suht OK. FB-s teatada, et kusagil on mõni pokemon - kaugemad inimesed ei jõua niikuinii selle 15 min sees kohale ja lähemad võivad ka takistuste taha jääda, seega juhusele jääb oma osa. Ikka, kui lapsega koos mängin, siis ütlen lapse sõbrale ka, et hei, siin on üks... Pigem oleks ebaeetiline mitte öelda. "Hoian selle Snorlaxi endale, las laps olla ilma". Ei ole ju ilus.
Autoga GYM-i juurde sõitmised on nii ja naa. Kui selle juures liiklusreegleid ja parkimiseeskirju ei rikuta, on kõik OK. Igale poole ei saagi autoga ligi.
Ostmisel kulutab igaüks oma raha, autoga sõites läheb vähemalt ise kohale, bensiini ja aega kulub ka, seega päris suvalistel hetkedel seda teha ei saa, aga GPS võltsija ei panusta reaalselt midagi.
Sõites munade ja sõbra jalutamine on ka veel ok, aga minu kui jalakäija seisukohast on ohtlik ja kaasliiklejate suhtes vale käitumine sadulast või rooli tagant pokemonide püüdmine. Need püüdjad ise kinnitavad muidugi, et nemad on osavad ja saavad hakkama, aga no kurat. Mobiiltelefoni näppimised põhjustavad liiklusõnnetusi ka ilma pokemonide abita.
Negatiivse vahemaaga pilt lisatud, olge head :)
Telefon on samsung galaxy mingisugune.
Autos kellegi jalutamine õnneks ei õnnestu. Rattaga ka ei õnnestu. Isegi joostes ei õnnestu. Peab kõndima.
Sa kirjeldad, et kõik mängivad oma mängu. Mängul on üks nimi aga tegelikult mängivad kõik erinevalt.
Tootja jaoks on oluline raha.
Vaata android telefonist play store-st, missugune rakendus on toonud kõige rohkem raha sisse. Või mida on kõige rohkem ostetud.
Minecraft on sarnane. Kes tapab teisi mängijaid, kes ehitab loomaaeda, kes loob kunsti või disainib vooluringe.
"open-ended games" ja "emergent gameplay"
Teoreetiliselt on isegi gps võltsimisele vabandus olemas - oletagem, et tegu on liikumisvõimetu invaliidiga, kes kodunt välja ei pääse.
Aga seda tahaks juba teada. Raske uskuda.
Post a Comment