Monday, January 16, 2017

Raamat: Hargla "Melchior & Oleviste mõistatus

"Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus".

"Odav haltuura" ei saa päris öelda.
Vana Tallinna uurimisel ja kujutamisel on Hargla kõva tööd teinud ja selle eest ka kaks Goodreadsi punkti.
Aga kõik muu on amatöörlik:
Tegelased on lamedad.
Kõigil, KÕIGIL neist on mölapidamatus. (Minu arust kumab siit läbi autori isik, õigemini amet.)
Paar korda, ütleme paaril lehe ulatuses, oli põnev.
Kordagi polnud õudne. (Netis mitmed kirjutavad, et on.)
Kramplik kinnipidamine anglo-ameerika krimka stiilist viib veidra ja veniva lõpustseenini.
Raamatus on lehekülg puhast pornot, mis on esiteks täiesti kohatu ja teiseks tekitab must ebamugavustunde, kuna raamat on mu tütre oma.
Lahendus ise (mõrvari isik ja motiiv) on täiesti jabur.

Osad süžee käigud on nupukad ja vana Tallinn on tore, ja peategelane ise on enam-vähem.
Aga suurem osa raamatust on lihtsalt igav.

6 comments:

Nell said...

Lugesin hiljuti läbi Hargla viimase raamatu "Raudrästiku aeg". Seal siis tegutseb muistsete eestlaste kuninga abiline ning parasjagu tuuakse maale ristiusku. Melchior oli kirjutatud lihtsalt teraseks vaatlejaks, selles uues raamatus on inimestel lisaks veel üleloomulikud võimed ning peategelane saab täpselt aru isegi sellest, et surnud targa nägemustes on minevik ja tulevik segamini. Seksitseenid on sees nagu Harglal ikka.
Olustikukirjeldused mulle üldiselt meeldisid, olen aru saanud, et need pidada tal üsna reaalilähedased olema. Aga natuke liiga muinasjutuks kiskus.

Kaur Virunurm said...

Öeldi, et Koulu-French olevat ka väga muhe lugemine. Ja uuemad Melchiorid ka. Eks ma mõtlen, võib-olla loen kunagi mõne veel.

notsu said...

ma soovitan "Frenchi ja Koulu" esimese köite kolme juttu, edasi vajub mumst juba ära (kuigi mitte päris kohe pauguga, pigem tasapisi, nii et tglt kannatab lugeda ka järgmisi).

Kaur Virunurm said...

Teadmine, et mingit asja on rohkem kui kolm köidet, tekitab õõva. Ühelgi kirjanikul pole maailmale nii palju öelda.

notsu said...

Ei ole rohkem kui kolm köidet (minu teada). Aga esimeses köites on kolm mõõduka pikkusega juttu, omavahel seotud. Mahu poolest annavad kolmekesi kokku keskmise tavalise romaani jagu täis, ja kuna seotud, võiks seda pmst ka üheks romaaniks lugeda.

"Tarbatus" on mu arust kõikuva tasemega ja "Reisid" ei meeldinud peaaegu üldsegi. Ma ei teagi nüüd, kas sellepärast, et seal pandi nii ilmselt järg hakkama. Seal oli ikka muid hädasid ka.

Kaur Virunurm said...

Koulu: loen, algus meeldib. Kahtlen küll, kas ma terve köite läbi viitsin lugeda.