Rattaga tööle, nädal 1
Käisin nädal otsa, 5 päeva, rattaga tööl.
Esimest korda elus nii järjepidevalt.
1) Kõige mõnusam tee on üle Lasnamäe ja Järvevana ja Nõmme. Lubjast üles, Katusepapi kaudu Ülemiste ristile, läbi Järve metsa Nõmme kergliiklusteele. 12 km on pikem kui tavaline "läbi linna", aga peaaegu ristuva liikluseta, foorideta, rahulik.
2) Ka läbi kesklinna sõit on muutunud palju vähem närviliseks.
3) Sõit suurtel teede rattaradadel - Liivalaia, Pärnu mnt - tundub aina ohtlikum. Autod rammivad sinna pidevalt sisse. Enamasti on see auto kehakeelest "ette näha", aga mõnikord vingerdab su kõrval olev auto täiesti lambist sulle ette.
4) Kollase särgi või millegi muu tõttu tunduvad autojuhid mulle üldiselt aina viisakamad.
5) Ma endiselt rikun - valikuliselt - punast tuld. Mõnikord kohe nagu ei saa ilma. Liivalaia - Hospidali rist suunaga Hospidali poole näiteks. Rohelise tule ja autodega koos liikuma hakates jään täiega hätta. Ma peaks läbi autode voo vasakule reastuma - uhh, ei taha. Kurv Juhkentali on selline, et seal ei saa hoogu maha võtta ega kõnniteele ümber suunduda. Väike "vargus" punase tule lõpus annab mulle võimaluse ohutult reastuda.
Aga üldiselt peaks Liivalaiat lihtsalt vältima, seal juhtub kogu aeg midagi. (Täna: Büroomaailma esine oli täiega umbe pargitud, pool autorada oli täis ja rattaga polnud üldse kuhugi minna.) Ja kiirus läheb allamäge mõnusalt, s.t. ohtlikult suureks.
6) MTB + lai sile rehv on linnas mõnus ja rahulik sõita. Ma ei pea vahtima, mispidi kaevukaante pilud on. Äärekivid jne sööb amort kenasti ära. Ja kui tahan liiva minna (nt eile Nõmmel päevakult tulles), veab sellest ka läbi.
7) Veerenni / Järvevana ehituselt saab nüüd rattaga otse läbi, ei pea enam Veepuhastusjaama lapsi kollitama.
8) Viru ringi ja Taksopargi risti mina liiklusseadusele vastavalt läbi ei suuda. Ma peaks sõitma bussirajast vasakul, keset autosid. Ausalt, ei julge. Sõidan siis bussirajas ja see tundub üsna OK. Kui mõni ühissõiduk mulle sappa jääb, siis lihtsalt kiirendan talle tee vabaks.
9) Kõige kiirem ots oli 20 või 21 min, 27 km/h.
Esimest korda elus nii järjepidevalt.
1) Kõige mõnusam tee on üle Lasnamäe ja Järvevana ja Nõmme. Lubjast üles, Katusepapi kaudu Ülemiste ristile, läbi Järve metsa Nõmme kergliiklusteele. 12 km on pikem kui tavaline "läbi linna", aga peaaegu ristuva liikluseta, foorideta, rahulik.
2) Ka läbi kesklinna sõit on muutunud palju vähem närviliseks.
3) Sõit suurtel teede rattaradadel - Liivalaia, Pärnu mnt - tundub aina ohtlikum. Autod rammivad sinna pidevalt sisse. Enamasti on see auto kehakeelest "ette näha", aga mõnikord vingerdab su kõrval olev auto täiesti lambist sulle ette.
4) Kollase särgi või millegi muu tõttu tunduvad autojuhid mulle üldiselt aina viisakamad.
5) Ma endiselt rikun - valikuliselt - punast tuld. Mõnikord kohe nagu ei saa ilma. Liivalaia - Hospidali rist suunaga Hospidali poole näiteks. Rohelise tule ja autodega koos liikuma hakates jään täiega hätta. Ma peaks läbi autode voo vasakule reastuma - uhh, ei taha. Kurv Juhkentali on selline, et seal ei saa hoogu maha võtta ega kõnniteele ümber suunduda. Väike "vargus" punase tule lõpus annab mulle võimaluse ohutult reastuda.
Aga üldiselt peaks Liivalaiat lihtsalt vältima, seal juhtub kogu aeg midagi. (Täna: Büroomaailma esine oli täiega umbe pargitud, pool autorada oli täis ja rattaga polnud üldse kuhugi minna.) Ja kiirus läheb allamäge mõnusalt, s.t. ohtlikult suureks.
6) MTB + lai sile rehv on linnas mõnus ja rahulik sõita. Ma ei pea vahtima, mispidi kaevukaante pilud on. Äärekivid jne sööb amort kenasti ära. Ja kui tahan liiva minna (nt eile Nõmmel päevakult tulles), veab sellest ka läbi.
7) Veerenni / Järvevana ehituselt saab nüüd rattaga otse läbi, ei pea enam Veepuhastusjaama lapsi kollitama.
8) Viru ringi ja Taksopargi risti mina liiklusseadusele vastavalt läbi ei suuda. Ma peaks sõitma bussirajast vasakul, keset autosid. Ausalt, ei julge. Sõidan siis bussirajas ja see tundub üsna OK. Kui mõni ühissõiduk mulle sappa jääb, siis lihtsalt kiirendan talle tee vabaks.
9) Kõige kiirem ots oli 20 või 21 min, 27 km/h.
No comments:
Post a Comment