Ratas & kukkumine
Sitsi-Sõle rist, suunaga Sitsist Stroomi ranna poole. Tahan sõita Karisse - vastu lubatud liiklust - ei tohiks küll, aga on sügav öö (0:30) ja üldse. Hõikan V-le üle õla "tule!" ja sõidan laksuga äärekivvi. Nagu aegluubis viskab ratas mind üle lenksu, maandun paremale käele.
Ratas - terve. Pea - terve. Käsi - valus. Ja neljas sõrm on 45-kraadise nurga all liigesest väljas. Vaatan omaenda moondunud kätt ja ei saa aru, kuidas selline asi üldse võimalik on.
Kerge naks ja sõrm on tagasi oma kohal. Tundun endale nagu lego.
Veeren Ravi tänava traumapunkti, röntgen: murdu ega mõra pole, võite minna.
Hetkel on käsi nii valus, et sisuliselt olen vasakukäeline. Mis edasi saab - ei tea - kas ma kunagi veel näiteks ronida saan?
Moraal? Õnnetuse põhjus on selge - oma ülbus & ettevaatamatus. Ja vedas, oleks võinud palju hullemalt kukkuda. Hea, et olid kindad, teine käsi pääses puhtalt. Hea, et oli kiiver - pea küll maas ei käinud, aga kaugel ka ei olnud. Hea, et oli telefon - kui poleks sõrme "paika" saanud, oleks pidand auto järele kutsuma. Aga kui nüüd uuesti sõitma saab, siis kas peaks veidi rahulikumalt võtma? Ei, ometigi, eks?
+ 1 nädal:
Sõrm on väga valus ja paistes.
Aga sõitmist ei sega üldse. 27 km öist linna & Pääsküla & Harku rabu möödus täie mõnuga.
+ kolm nädalat:
Sõrm on valus ja paistes ja ei liigu.
Perearst tegi lahase ja käskis rahu anda.
Ja ütles, et kindlasti kindlasti ei teki selle liigesega liikuvuse probleeme.
+ 1 kuu:
Sõrm on valus ja paistes ja ei liigu.
Lahast ei kannatand kanda, tegi asja veel hullemaks.
Sõrm läks igale poole vastu ja sai veel palju rohkem haiget kui ilma.
Igatahes on pilt täpselt sama mis pärast kukkumist - paistetus, valu, vähene liikuvus.
Jama :((((
+ poolteist kuud:
Sõrm on valus ja paistes ja ei liigu.
Paberitega füsioterapeut prl R. käsib hakata kärmelt harjutusi tegema, muidu jääb sõrm ülejäänud eluks kangeks.
Vrdl perearsti jutt kaks nädalat tagasi :(
Harjutused siis siin.
+ poolteist kuud + paar päeva:
Sõrm on valus ja paistes, aga liigub veidi rohkem.
Kiirabi - seesama Keskhaigla traumapunkt - tunnistas, et "selle oleks pidanud ikka lahasesse panema küll".
Saadab mu Mustamäe haiglasse endale lahast ostma.
Saan pisikese nahakarva vidina, mis käib sõrme ümber ja hoiab liigese paigal.
Ratas - terve. Pea - terve. Käsi - valus. Ja neljas sõrm on 45-kraadise nurga all liigesest väljas. Vaatan omaenda moondunud kätt ja ei saa aru, kuidas selline asi üldse võimalik on.
Kerge naks ja sõrm on tagasi oma kohal. Tundun endale nagu lego.
Veeren Ravi tänava traumapunkti, röntgen: murdu ega mõra pole, võite minna.
Hetkel on käsi nii valus, et sisuliselt olen vasakukäeline. Mis edasi saab - ei tea - kas ma kunagi veel näiteks ronida saan?
Moraal? Õnnetuse põhjus on selge - oma ülbus & ettevaatamatus. Ja vedas, oleks võinud palju hullemalt kukkuda. Hea, et olid kindad, teine käsi pääses puhtalt. Hea, et oli kiiver - pea küll maas ei käinud, aga kaugel ka ei olnud. Hea, et oli telefon - kui poleks sõrme "paika" saanud, oleks pidand auto järele kutsuma. Aga kui nüüd uuesti sõitma saab, siis kas peaks veidi rahulikumalt võtma? Ei, ometigi, eks?
+ 1 nädal:
Sõrm on väga valus ja paistes.
Aga sõitmist ei sega üldse. 27 km öist linna & Pääsküla & Harku rabu möödus täie mõnuga.
+ kolm nädalat:
Sõrm on valus ja paistes ja ei liigu.
Perearst tegi lahase ja käskis rahu anda.
Ja ütles, et kindlasti kindlasti ei teki selle liigesega liikuvuse probleeme.
+ 1 kuu:
Sõrm on valus ja paistes ja ei liigu.
Lahast ei kannatand kanda, tegi asja veel hullemaks.
Sõrm läks igale poole vastu ja sai veel palju rohkem haiget kui ilma.
Igatahes on pilt täpselt sama mis pärast kukkumist - paistetus, valu, vähene liikuvus.
Jama :((((
+ poolteist kuud:
Sõrm on valus ja paistes ja ei liigu.
Paberitega füsioterapeut prl R. käsib hakata kärmelt harjutusi tegema, muidu jääb sõrm ülejäänud eluks kangeks.
Vrdl perearsti jutt kaks nädalat tagasi :(
Harjutused siis siin.
+ poolteist kuud + paar päeva:
Sõrm on valus ja paistes, aga liigub veidi rohkem.
Kiirabi - seesama Keskhaigla traumapunkt - tunnistas, et "selle oleks pidanud ikka lahasesse panema küll".
Saadab mu Mustamäe haiglasse endale lahast ostma.
Saan pisikese nahakarva vidina, mis käib sõrme ümber ja hoiab liigese paigal.
1 comment:
Aastake tagasi kulgesin rahulikult trennitempos omis mõtteis mööda kergliiklusteed, kui äkki läks esiratas alt ära..
.. olin tabanud langenud puulehtede vahel asfaldil lebanud telliskivi (!).
Enne kui millestki aru sain, maandusin järjekorras põlv->küünarnukk->pea asfaldil.
Tulemus: põlv ei kannatanud mitu nädalat korralikku kõverdamist, aga pea jäi tänu kiivrile terveks :).
Post a Comment