Tartu Jooksumaraton - 2:05
Alles pärast regamist sain teada, et TJM ei toimu Tartus, vaid kusagil Mägi-Eestis. WTF??? Ja maastikul! A no mis ikka, võib ka mudas joosta.
Väike laps sai vanaemale (aitäh!), suuremad sõpradele (aitäh!), võis minna.
Start - kõige sabast.
Nr 2057.
Algus oli paras trügimine. Sõelusin... loodame, et mitte liiast. Omas tempos joosta küll ei saand. Alfaldilt ära keerates (4 km) panin kraavi pidi kõigist mööda - võitsin kümneid kohti. Tõusudel pidasin hoogu ja lasin endast mööda minna, langustel võtsin kõik tagasi ja rohkem. Üldse oli esimene pool aina möödumine - tagant alustamise võlu!
Raja esimene pool oli ka väga ilus! See liibuva dressi mood kohe meeldib mulle, palju noori kergelt steatopüügilisi naisi mõnusas liikumises. Teises pooles oli kumeramat sugu aga vähevõitu.
2/3 peal olin lõpuks grupis, mis liikus minu tempos. Nendega läks lõpuni välja.
Viimasel 500 m-l lisasin veidi hoogu, finišisirgel spurtisin - tempo 5 min/km pealt 3.30 min/km peale, võitsin mitu kohta.
Finišis oli pulss 199 (!!!!), sisuliselt kukkusin ja lamasin minutikese maas.
Aeg 2:05,
keskmine pulss 180 bpm,
keskmine tempo 5:15 min/km.
Pärast:
- lõpus oleks pidanud kiirendama palju varem
- kartsin rada - maastik ja pole ammu võistelnd ja üldse. Asjata
- TP-des imesin kurki ja veidi juua, oli OK
- raja lõpus sai jalgadesse kerge väsimuse, aga ei mingit valu ega krampi ega värki
- kiiruse graafik oli kogu võistluse suht ühtlane
- pulss tõusis sujuvalt: asfaldil 175, maastikul 180..185, viimased 2 km 185+
- asfaldil hoitud keskmine 175 bpm oli vale, oleks pidand rohkem rabelema
- lõpu 199 võtab mõtlema, nii vist ei tohiks
Kui pärast finišit tundus, et kõik oli hea, siis tulemuste vaatamine võttis nutma. KÕIK!!! sõbrad on must eespool. Ka need, kes paar aastat tagasi üldse ei jooksnud või olid must selgelt aeglasemad. Aga mu oma vorm pole oluliselt langenud, Tallinna poolmaratoni (asfalt, lauge) tempo oli mul 4:58 min/km. Tähendab see, et sõprade oma on tõusnud. Alatud sportlasenärakad. :(
90% tuttavatest olid seotud mägi-ronimise või -matkamisega. See on kah imelik. Ehk mul lihtsalt pole enam normaalseid sõpru? Kusteolete, uuu!!!
Pärast võistlust läksin otse Aurasse ja saunatasin kondid pehmeks. Kerge põlvevalu kadus kui pühitud. Lihasväsimus jäi, aga ka üsna kerges vormis.
Väike laps sai vanaemale (aitäh!), suuremad sõpradele (aitäh!), võis minna.
Start - kõige sabast.
Nr 2057.
Algus oli paras trügimine. Sõelusin... loodame, et mitte liiast. Omas tempos joosta küll ei saand. Alfaldilt ära keerates (4 km) panin kraavi pidi kõigist mööda - võitsin kümneid kohti. Tõusudel pidasin hoogu ja lasin endast mööda minna, langustel võtsin kõik tagasi ja rohkem. Üldse oli esimene pool aina möödumine - tagant alustamise võlu!
Raja esimene pool oli ka väga ilus! See liibuva dressi mood kohe meeldib mulle, palju noori kergelt steatopüügilisi naisi mõnusas liikumises. Teises pooles oli kumeramat sugu aga vähevõitu.
2/3 peal olin lõpuks grupis, mis liikus minu tempos. Nendega läks lõpuni välja.
Viimasel 500 m-l lisasin veidi hoogu, finišisirgel spurtisin - tempo 5 min/km pealt 3.30 min/km peale, võitsin mitu kohta.
Finišis oli pulss 199 (!!!!), sisuliselt kukkusin ja lamasin minutikese maas.
Aeg 2:05,
keskmine pulss 180 bpm,
keskmine tempo 5:15 min/km.
Pärast:
- lõpus oleks pidanud kiirendama palju varem
- kartsin rada - maastik ja pole ammu võistelnd ja üldse. Asjata
- TP-des imesin kurki ja veidi juua, oli OK
- raja lõpus sai jalgadesse kerge väsimuse, aga ei mingit valu ega krampi ega värki
- kiiruse graafik oli kogu võistluse suht ühtlane
- pulss tõusis sujuvalt: asfaldil 175, maastikul 180..185, viimased 2 km 185+
- asfaldil hoitud keskmine 175 bpm oli vale, oleks pidand rohkem rabelema
- lõpu 199 võtab mõtlema, nii vist ei tohiks
Kui pärast finišit tundus, et kõik oli hea, siis tulemuste vaatamine võttis nutma. KÕIK!!! sõbrad on must eespool. Ka need, kes paar aastat tagasi üldse ei jooksnud või olid must selgelt aeglasemad. Aga mu oma vorm pole oluliselt langenud, Tallinna poolmaratoni (asfalt, lauge) tempo oli mul 4:58 min/km. Tähendab see, et sõprade oma on tõusnud. Alatud sportlasenärakad. :(
90% tuttavatest olid seotud mägi-ronimise või -matkamisega. See on kah imelik. Ehk mul lihtsalt pole enam normaalseid sõpru? Kusteolete, uuu!!!
Pärast võistlust läksin otse Aurasse ja saunatasin kondid pehmeks. Kerge põlvevalu kadus kui pühitud. Lihasväsimus jäi, aga ka üsna kerges vormis.
2 comments:
mina olen päikesekiir sinu hallis elus! mul pole vähimatki kavatsust sinust kiiremini joosta või üldse võidu joosta, nii et unusta need alatus sportlasenärakad ja tuleta alata seda helgemat poolt meelde :)
Ma jooksin enesele üllatuseks seal päris kiiresti. Kuna pole varem nii pikka maad jooksnud, siis arvestasin 3 tundi oma jooksuajaks, aga võta näpust. Energiat oli palju, alles 3 km enne finišit hakkas otsa saama.
Rada oli mõnus, ilm ka. Järgmisel aastal jälle.
Post a Comment