Norra matka päevik

Üleskirjutus:
https://sites.google.com/site/kurinurm/matkad-ja-ronimised/2025-norra-jotunheimen

Päeviku kirjutasin nädal tagasi, eile lugesin ise üle. Ma ei oska kirjutada nii, et "mägede tunne" päriselt kohale jõuaks. Aga mis see tunne siis on? Miski ju mõjub meile nii, et me läheme omast ajast ja omast rahast kividele turnima. Higi voolab, jalad valutavad, koperdades tuleb paha sõna keelele, vihma ees on hirm... Ikkagi läheme. Miks?

Avarus?
Vaated?
Pärastise eputamise võimalus? Meie matk algas ülesandest "viime lapsed Norra kõrgeima mäe otsa", see on selgelt edevusele suunatud eesmärk.

Foto. Tegime puhkepausi. Teised läksid edasi, mina jäin veel kivi peale istuma ja ringi vaatama. Sellised kivised väljad on Jotunheimeni tavaline maastik. 

Liiklusuudiseid

Tuleks Villu Vanele küünal panna või kestahes too lollide liiklejate kaitsepühak ongi. Tegin rendiautoga liikluses vale manöövri. Teise autojuhi sõnul jäi tal süda korraks seisma, "umbes 3 cm oli vahet". Ja "mõnel päeval lihtsalt veab". Aitäh, kesiganes sa mind sel hetkel hoidsid.

Rendiauto, sest meie "saran" on uksevahetuses. Sõitsin selle vastu posti katki. Ühtlasi värvitakse roostesed kohad üle. Auto on 2013/2014 väljalase, läbisõit üle veerand miljoni kilomeetri. Aga uut ei taha, kui vähegi võimalik. Mitte ainul raha pärast. Sigamugav auto on.

Norrast tagasi, Galdhøpiggen ronitud

Käisime lastega Norras.
Matkasime viis päeva Jotunheimeni mäestikus ja ronisime Norra kõrgeima mäe Galdhøpiggeni otsa. 

- Matk oli raskem kui arvasin, maastik on seal keeruline ja me ise suht aeglased
- Seega oli hea mõte sõita kõigepealt laevaga üle Gjende järve ja matk mõlemast otsast veidi lühemaks lõigata
- Ilm oli trooooooopiline, palav, päikseline. Galdhøpiggenil käidi rannariietes. 
- Lõpetasime matka Glitterheimis 10 minutit enne täielikku paduvihma
- Telkisime imeilusates kohtades
- Lapsed olid väga tublid!!!
- Olime Gudbrandsdaleni orus - Hamaris, Lillehammeris, Biris ja Næra mägijärve ääres
- Norra ja Rootsi öömajad ja söögikohad on Eesti kliendile nüüd täiesti taskukohaseks muutunud
- nende sotsialism tundub aga üsna veider

Väga hea puhkus sai.

Laulupidu "Iseoma"

Sõbrad ja tuttavad on eelmisest suvest saadik virgalt trenni teinud ning lugusid ja tantsusamme õppinud. K ostis endale pileti laupäevaks ja kogu perele pühapäevaks. Iida muidugi laulab. 

Minu jaoks möödus pidu mõnevõrra paanika olukorras. Kohe pärast laulupidu kihutame Norra, selle järel on Katil mingi matk ja siis on meil jälle mingi matk. Mul läks tööl saja asjaga hapuks. Kindlasti pidin jõudma ka maale niitma ja lisaks on veel miljon kodust / isiklikku asja eri viisil põlemas. Ehk siis rahulikku peole keskendumise meeleolu ei olnud kopka eestki. 

Niidetud mingil määral sain, ehkki see oli rohkem võsa võtt - kahemeetrist oblikat tuleb raiuda. (Või oleks olnud hea mõte trimmeri võsaketast proovida? järgmine kord.) Põlevad asjad kahjuks jäävad põlema. 

Laulu pidu oli tore, aga sellest veel toredam oli järelpidu meie juures. Mina tegin moosi ja pannkooke. Kati jootist rahvast jõhvikalikööri ja angervaksaveiniga. Laulsime - korralikult mitmehäälselt, mitte väga palju, aga ööni välja.  

Oli tore. Kuid kuidas järgmiseks peoks oma elu rohkem korda saada? Sellist rapsimist ei tahaks korrata. Pole küll näha, et see kuidagi paremaks läheks... 

Fotol: meie köök kahekümne inimesega "Põhjamaad" laulmas. Fotot tegelikult pole, sest privaatsus ja värk, kujutage lihtsalt ette. Kass on kõige keskel.