Sunday, October 13, 2019

Libahundi jälg, Pakri, rattaga

Oi kui pekki see läks. Tulemuse mõttes. Nii halvasti pole varem läinudki.
Muidu oli jälle väga äge!!!

Sebastian + mina, rattaga.
Arvasin, et sõida jaksame, planeerida ja orienteeruda oskame...
Kuid...
- planeerime halvasti,
- orienteerume halvasti,
- tuleme rajalt poolteist tundi varem ära,
- jääme eeleelviimaseks.
Ka kõik lapsed ja naised on meist tabelis eespool.

Plaan. Tahame kindlasti tuletorni juures ära käia. Seega teeme päripäeva ringi. Läänekallas, tipp, põhjakallas, idast tagasi. Kui siis stardi-KP järel KÕIK rattatiimid teises suunas keeravad, võtab kulmu kerkima küll.

Teine KP - Muula mäed. Tundub lihtne. Sõidame sisse, eksime ära. Fck! Abivalmis jalgsi-tiim näitab meile "KP on seal, kus inimesed kõnnivad". Rehman käega - ära sega! Oleme omast arust kaardil, aga ajame segi keeluala ja tarastatud platsi. Sõidame kindluse küngastel kena ringi, vahime täies segaduses kaarti ja maastikku. Lõpuks viib S meid punkti ja saame lendavat taldrikut pilduda.

Käin pärast võistlust samas punktis uuesti. No ongi lihtne! Aga võistluse ähmis ajasime teed ja suunad täiega sassi. Lisaks otsisin punkti "lagendiku äärest", see oli aga vallikraavi põhjas... Oleks vist pidanud legendi lugema? Aga ei - oli vaja sõita, mitte midagi lugeda!

Jätkame singlil piki panga äärt. Puhub!!!! No nagu torm, mitte lihtsalt tuuleke! Ma pole iial sellises tuules rattaga sõitnud ja ka S-l on raske. Aga nii äge on! Juga on tagurpidi ja pritsib alt üles, tee peale. Kõik peavad kinni ja teevad pilti :)

Kuid o-tehniliselt on see rajalõik sula lollus ja kaotatud aeg. Õnneks ei märka me pangast alla viivat treppi ja ei käi KP 72 järel coastaleerimas.

Poolsaare tipus läheb mul rehv katki. Ma ise ei oskaks tubelessiga midagi teha, aga S on hästi varustet ja paneb mulle uue lohvi naksti alla. Aitäh!

Teisel kaldal jätkame lollustega - sõidame asjadest mööda, ajame segi panga pealse ja aluse. Vett on palju, teede asemel on kohati pikad lombid. Siis lööb S jala ära, meie o-isu kaob ja tuleme poolteist tundi varem finišisse. Kusjuures just viimasel tunnil hakkasime enam-vähem orienteeruma, olime kaardimõõduga ära harjunud ja punktid tulid enam-vähem kätte.

Mis siis valesti läks?
- Rattapunktid olid kaardi idaosas, teede lähedal ja vist ka kerged. Sinna me aga ei jõudnudki.
- Olen harjunud sellega, et rattaorienteerumises ei pea legende lugema - need on kaardilt niigi selged. Libahundil nii ei saa!!! Astangu all / peal on väga eri asjad ja 25k kaardilt seda välja ei loe.
- Päevaku 1:10k kaarti näen ma kaardialuselt lugeda, 1:25k kaarti ei näe. Seega tasub juba ette väga täpselt vaadata, mis kohas KP täpselt on, "sõidame kohale ja küll seal selgub" ei tööta üldse.
- Keerukas kohas võiks kasvõi rattalt maha tulla ja kaardi kätte võtta. Kaotad minuti, võidad kümme.

Muidu aga oli väga lahe päev. Ilm hoidis meid. Ennustus lubas lakkamatut vihma. Tegelikult tuli ainus räme sahmakas jalgsi- ja ratta-stardi vahel. Jooksjad said seda nautida rajal, ratturid - Paldiski spordikeskuse fuajees. Pakri maastik on huvitav. Sõit piki panga äärt - äge. Tuttavaid oli palju. Lisaülesanded olid toredad ja meil läks nendega hästi. Supp oli hea. Pärast võistlust sai basseinis ujuda. No on ju tore :)

Tulemused: http://libahunt.kutimuti.ee/results_2019_2/results.htm

Meie rada / planeering. No ei näe normaalne välja eks!


Oeh.
Oleks homme rogain, siis läheks kohe uuesti ja no küll paneks!!!

1 comment:

Anonymous said...

Kaardil oli vale mõõtkava. Tegelikult oli 1:20´000. Enda planeering sai ka seetõttu tugevalt alla võimete tehtud, aga õnneks oli planeeringus varu, mis võimaldas paaris kohas jooksvalt punne kõrvalt juurde võtta.
Raul