Friday, May 5, 2017

NIS - help!

Kas
"Võrgu- ja infosüsteemidel ning -teenustel"
tähendab:
- võrgusüsteemidel, infosüsteemidel ja infoteenustel
- võrguteenustel, infosüsteemidel ja infoteenustel
- võrgusüsteemidel, infosüsteemidel, võrguteenustel ja infoteenustel
- midagi muud
?

Allikas:
http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016L1148

9 comments:

notsu said...

Prantsuse keeles on "réseaux et les services et systèmes d'information", mille järgi oleks hoopis "infovõrkudel, infoteenustel ja infosüsteemidel". ainus alternatiiv oleks, et võrkudel ja teenustel pole infoga midagi pistmist ja on lihtsalt "võrgud, teenused ja infosüsteemid", aga niisama "teenustest" ei räägita naljalt muidu kui käibemaksu kontekstis, nii et ikka infovõrgud ja infoteenused.

eesti tõlge on tõenäoliselt tehtud inglise keelest, kus on "Network and information systems and services", kust saab välja lugeda "võrgu- ja infosüsteemid ja teenused/infoteenused".
sks k on umbes nagu ing k: "Netz- und Informationssysteme mit den zugehörigen Diensten". st võrgu- ja infosüsteemid ja nende juurde kuuluvad teenused (ilmselt nende mõlema juurde).

Rootslased ütlevad sama, mis sakslased, aga kirjutavad võrgu- ja infoteenused eraldi välja: "Nätverks- och informationssystem och nätverks- och informationstjänster"


hollandi on sama, mis eesti keeles: "Netwerk- en informatiesystemen en -diensten".

soome keeles ka: Verkko- ja tietojärjestelmillä ja -palveluilla

Kahtlustaksin, et ing. versioon on pr. omast tõlgitud, .sest ma näen, kuidas pr. lausest on võimalik ing. lause saada, aga mitte vastupidi; teisalt räägib selle vastu, et hollandi ja sks keeles on samamoodi nagu inglise keeles. Aga noh, kui pr. lausest ON kuidagi võimalik selline lause inglise keelde saada, siis ilmselt ka muudesse.

it keeles on nagu prantsuse keeles "reti e i sistemi e servizi informativi" - st kas nii teenused, süsteemid kui ka võrgud on info omad; või ainult teenused (aga esimene on sellest kontekstis usutavam)
hisp k on teenused üldse ära jäetud: "redes y sistemas de información".
Rumeenia k. tundub olevat nagu it. ja pr: "Rețelele împreună cu sistemele și serviciile informatice", st ainus täiend on informatice, mis käib nähtavasti kõigi nimisõnade kohta.

Ungarlased paistavad olevat tõlkinud ing. või sks vms germaani keelest.

Slaavi omi ei viitsinud eriti palju läbi lugeda, aga üldiselt: laias laastus räägivad romaanlased infovõrkudest, infosüsteemidest ja infoteenustest; ja germaanlased infosüsteemidest ja -teenustest ning võrgusüsteemidest ja -teenustest, ja teistel oleneb, mis keelest nad tõlgivad. Kust see loks sinna sisse tuli, saaks ilmselt teada, kui teaks, mis oli originaalkeel.

notsu said...

a ma lähtuks otsustamisel sisust: kui on ilmne, et nt võrkude turvalisusest rääkides peetakse silmas infoturvet, siis on mõistlik oletada, et juttu on infovõrkudest, mitte nt gaasi- või veevarustuse omast.

notsu said...

enivei, kui sulle ei meeldi need sõnad, äkki viitsid valgustada, mispidi täpselt:


kas nende kohta on olemas paremad terminid, mida võiks kasutada?
kas arvad, et nende kohta pole üldse eesti sõnu vaja (pole nõus: kuni meil on eestikeelsed seadused, on sinna vaja igasuguste valdkondade asju sisse kirjutada)?
kas eelistad, et need asjad oleks tähistatud tsitaatsõnadega?

ma ei tea, kuidas infoturbe (või üldse IT-) terminoloogia loomine käib. Tean, et uusi taimenimesid tehakse komisjonis, kuhu tulevad kokku botaanikud, aednikud, rahvaluuleteadlased ja keeleteadlased. Ja siis panevad oma erinevad oskused ühte patta kokku. Midagi sarnast võiks olla ka IT-vallas, kui veel ei ole.

TasakaaluKunstnik said...

ELi õigusakte ei pane kahjuks kokku ainult valdkondade eskperdid ja pärast algse teksti kokkupanemist nudivad need keeleleliselt viisakamaks toimetajad. See tekst järjekordne näide. Peambula punkt 1 sõnastus, mille üle arutled, ei kattu teksti hilisemas mõistete artiklis 4 olevaga. Ja viidatud teises õigusaktis on jälle teised terminid. Kui need kaks kokku paned, siis peaksid tajuma, mis nende mõte on (ongi mustkunstniku töö kahjuks).

Olles valdkonnaga kokkupuutunud tundub, et nad on preambulas mõelnud võrgustike (network) mitte valdkonna mõistes, vaid sotsiaalses tähenduses.

IKT terminoloogiline maastik õiguslikus võtmes on nagu raba. Uuri igaks kümneks juhuks AKIst Urmo käest. Minu teadmist mööda osales ta ka selle õigusaktile arvamuse andmise töörühmas. Seal kindlasti nämmutati, mida nad selle preambula lausega öelda tahtsid. Ja see algne tekst pole prantsuse, vaid inglise keelne.

vt mõiste tähendust viidatud õigusaktist Artikkel 4:
 „võrgu- ja infosüsteem“– 
a) elektrooniline sidevõrk direktiivi 2002/21/EÜ artikli 2 punktis a sätestatud tähenduses;


Ja inglise keelne versioon: ‘network and information system’ means an electronic communications network within the meaning of point (a) of Article 2 of Directive 2002/21/EC;

Viidatud DIREKTIIVi 2002/21/EÜ, Artikkel 2 punkt a:
elektrooniline sidevõrk — ülekandesüsteemid ja vajaduse korral lülitus- ja marsruutimisseadmed ning muud vahendid, mis võimaldavad edastada signaale traadi, raadio teel, optiliselt või muude elektromagnetiliste vahendite abil, kasutades sealhul- gas satelliitvõrke, paik- (ahel- ja pakettkommuteeritud, k.a Internet) ja liikuva maaside võrku, elektrikaabelsüsteeme, kui neid kasutatakse signaalide edastamiseks, raadio- ja teleringhäälinguvõrke ja kaabeltelevisioonivõrke, olenemata sellest, millist teavet nende kaudu edastatakse;

inglise keelne versioon: electronic communications network means transmission systems and, where applicable, switching or routing equipment and other resources which permit the conveyance of signals by wire, by radio, by optical or by other electromagnetic means, including satellite networks, fixed (circuit- and packet-switched, including Internet) and mobile terrestrial networks, electricity cable systems, to the extent that they are used for the purpose of transmitting .




TasakaaluKunstnik said...

Ja veel...Kui nüüd lugeda seda preambula lauset inglise keelsest tekstist ja proovida nende pähe pugeda ja mõista, milline see lause võiks eesti keeles olla, siis niipidi ehk on mõistetavam: võrgustikul ja infosüsteemidel ja –teenustel on ühiskonnas eluliselt tähtis koht. Keeleliselt ilmselt oleks korrektsem, kui sõna “võrgustik” oleks mitmuses. Ehk siis võrgustikel, infosüsteemidel ja –teenustel on ühiskonnas eluliselt tähtis koht.

Algne: Võrgu- ja infosüsteemidel ning -teenustel on ühiskonnas eluliselt tähtis koht ja inglise keeles: Network and information systems and services play a vital role in society

Üldine tava on, et kui Luksemburgi Tõlkekeskuses tekste tõlkima hakatakse, siis nad saadavad nn musta drafti ülevaatamiseks liikmesriigi kontakisikutele. Ehk tasub uurida, kes seal Eesti kontaktpunktiks märgitud on. See lihtsalt kaasnev uitmõte, mis tuleviksu aitaks selliseid jamasid ennetada.


notsu said...

vaatan selle põhjal, et siis võiks eesti seadusesse sama hästi panna kohe "elektrooniline sidevõrk". (kui see on adekvaatsem termin)

notsu said...

või siis võtta kõik artikli 4 punktid ja teha enda mõiste, mis kõik need a-d, b-d ja c-d ära kataks.

TasakaaluKunstnik said...

lugesin, mõtlesin ja arvan, et peaks üles leidma sele uue telkode ELi drafti ja nägema, mis seal uues mõisteks ja definitsiooniks on. Aga Notsu, juriidiliselt oleks korrektne "elektrooniline sidevõrk", mis ei ole jälle täpne IKT mõiste.

Kaur, mida ise arvad?

Kaur said...

Ma ise arvan, et on täiesti ükskõik.

NIS mõte on laias plaanis väga selge.
Anda riigile üldine kohustus korraldada omal maal andmeturve ära.
Luua turbes süsteem, luua oluliste asutuste-ettevõtete loend, luua teavitamiskohustus, luua info liikumiseks organisatsioon.

NIS rakendamisel või üle võtmisel ei peaks vaidlema terminite "mis on võrk või mis on infosüsteem" üle, see ei ole selle seaduse mõte.
Aga tulemus või sõnastus on miskipärast selline, et me ikkagi vaidleme.

A ma sain hea hulga silmiavavaid kommentaare.
Kõige parem vist Ingridilt.
Et kujutlegu ma eesti ja prantsuse spetsialisti vaidlemas sõna "leib" üle.
Ei oska kujutleda.

Nii et kui tulemus (sõna "leib" või "sidevõrk") sõnastus on selline, et nii prantsuse kui eesti spetsialist kumbki oma kodus veidi vihastab, siis... siis see peabki nii olema. Vastand oleks, et seaduses on sees kas prantsuse või eesti leib ja see oleks veel hullem.

Ehk, ma jätan norimise ja lepin iseenda sees sellega, et kõik alates seaduse pealkirjast on fiktsioon, millel pole päris eluga ja päris sõnakasutusega seost. Ärgu siis olgu.