Berliin, veebruar 2016

Eelmine kord käisin Berliinis 1998. aasta suvel.
Olin siis üsna noor ja, andke andeks, üsna rumal.
Ilmselt oli ka Berliin siis teistsugune: Saksamaa taasühendati 1990, Berliini müür lammutati 1989.
Igatahes jäi siis Berliinist kõle ja kole mulje.

Hommikune Riia - Berliin lend oli imeilus.
Kõigepealt kulgesime üle madala pilvekihi. Sadu kilomeetreid oli Läänemeri kaetud valge vatiga, mis küll kurruline ja kobrutav, aga muidu täiesti ühtlane. Tõusev päike valgustas seda küljelt ja tõi vähese reljeefi teravalt välja - kena!
Maismaa oli selge. Ja veider. Lumi oli maas, õhuke kiht, ja see... desatureeris terve Euroopa ära. Kõik oli helehallikas, ilma mingi rohelise või mistahes muu värvita. Täiesti sürr: päike särab, aga kogu maa on hõbehalli eri toonides.

Berliin meeldis mulle seekord väga.
Elasin Alexanderplatzi juures.
Kõmpisin linnas ringi väga palju, aga Brandenburgi väravatest palju lääne poole ei sattunud.
Linn oli avar, puhas, mitte üleliia rahvarohke.
Ja pokestoppe paksult täis. :)

Esimesel päeval sain säravat päikest, õhtul-öösel ja teisel päeval - madalat udu.
Telemastist oli vaid tüügas paista.

Berliini võib vabalt pikemalt minna ja lapsed kaasa võtta.