Suusakoolis

Käisime Ü-ga Pavo Rausepa suusakoolis.
Oli kindlasti kasulik, muljed on küll mitmesugused:
- info sync Kõrvemaa keskuse sees lonkab kõvasti
- kool käis staadioni ülaotsas, radade alguses. Samal ajal samas kohas pandi TallinnaMaratoni kola üles ja käis üldse äge sagimine. Palju segajaid, vilets rajajupp.
+ koolitus kestis kõvasti kauem kui plaanis :)
+ inimesi väga vähe, sisuliselt saime priva-trenni ühe Eesti kõvema suusamehe käest.
+ räägiti-näidati-tehti  hoopis teisi asju kui ma arvasin (ja see on hea)
- Sain tiitli "aasta kõige andetum suusaõpilane" ja "magav karu".

Sain ka kõvasti mõtlemist. Klassikaks rohkem kui uisuks. Mu libisemis-asend ei ole tasakaalus, mu samm on liiga pikk, ma plaksutan, ma ei tõuse libisedes puhkama, ma jätan tagajala "maha" ja ei tõsta teda esimesest korralikult mööda.

Uisus tõstan jalga liiga kõrgele (sellest ka vajadus suusa asendit sääre lihastega kompenseerida, sellest omakorda krambid). Ja pean suuska rohkem ettepoole asetama. A muidu saime Ü-ga mõlemad uisu eest kiita. Ja öeldi, et uisus arenemiseks on meil eelkõige uut suusa-saapa paari vaja.

Raviks eelkõige keppideta sõit, mõlemas stiilis. Kepid annavad liiga palju andeks, peidavad vigu, ja annavad kiirust ka täiesti hukas jalgade töö korral.

P'ärast tegime veel 19 km ringi, oi kui hea sai. Kokku üle 5 tunni suuskadel.

Ma soovitan kooli kõigile, kel pole mahti regulaarses suusa-trennis käia. Vaevalt et see kedagi laksust kiiremaks teeb, ei. Aga iga äranähtud ja lahtimõeldud viga on kasulik. (Saaks veel mõnest lahti ka!) Lisaks annab see põhjuse võtta endale terve päev suusarajal!