Kondiväänajal
Selg katsuti läbi, "keerati" paika.
Tablette paluti ka võtta - põletik tuleb välja ravida.
(Põletik on kerge, koledamal juhul oleks tulnud liigesesse süst teha.)
Näis, ehk on abi!
Selg katsuti läbi, "keerati" paika.
Tablette paluti ka võtta - põletik tuleb välja ravida.
(Põletik on kerge, koledamal juhul oleks tulnud liigesesse süst teha.)
Näis, ehk on abi!
Labels:
Elbrus
Eelmine conf oli T43 ja XP.
Riistvara.
Käisin Kazbeki näituse avamisel Seiklusjuttudes:
- vanad inimesed
- igav film
- igav Sikk
- pilte ei näinudki
ehk Siku promoüritus lihtsalt.
Aga jube mägedeisu tuli peale.
Sain teada ühe nime: Sergei Popov.
Mõtlen nüüd, mis sellega peale hakata.
NÕUA koduarvutis eraldi kontot, mille parooli vanem ei tea. Parem veel - nõua eraldi arvutit.
KUSTUTA brauserist ajalugu. Options -> Delete history või umbes nii. MSN-ist kah.
Et vanem brauseri puhastust ei märkaks, kasuta üldse TEIST BRAUSERIT.
ÄRA KASUTA netis oma pärisnime.
GOOGELDA ennast tihti ja loe, mida leiad.
TEE endale teine MSN / rate konto ja lase vanemal seda "kontrollida".
Kui vanemad ikkagi pinda käivad, siis
TEE oma vanematele iha.ee konto. Pärisnimega. Pane mõni netist saadud pornopilt ka juurde. Soov.ee-sse kuulutus "himur paar otsib seksisõpru". Buduaar.ee emme nimega teema "millist vibraatorit?" Voodifoorumisse issi nimega "tripperist lahti, et naine teada ei saaks?". Perekooli "ämm raisk ei lase elada!" ja "mees sai jälile, et petan - tahan ta tappa!".
Nüüd on su vanematel iseendaga küllalt tegemist ja sina võid rahus oma asja ajada.
Selg
teeb
taas
kurjasti
valu,
eriti
pärast
pehmel
pinnal
magamist.
Lähen
doktor
Ilvese
juurde
abi
saama.
Labels:
Elbrus
Polegi suurt kirjutada. Paar korda olen ronimas käinud. Kõige lihtsamast (roosast) rajast sain üles. Täna panin esimest korda pulsikella peale; väikse sörgiga sai sealt numbriks 195.
Ronimas. Teist korda sel sügisel. Muidugi lootuseta, et sest midagi head tuleb:
- alustuseks kommisid kõik mu suurt lotendavat kõhtu.
- seinale on keeratud kaks roosat-lillat pederada, kõigile meeldis
- esimese (ülilihtsa) ronimise peale olid käed väsind
- teise peale päris läbi
A pmst päris lootusetu ei olnud ja lähen mõnikord siis veel.
Rein hakkab meile nüüd teooriat lugema, tollestsamast jooksuraamatust. Tore!
Mis siis korteris remondi ajaga (2.5 aastat) muutunud on?
Põrand: valge => pruun
Uksed: olid => ei ole
Aknad: vanad ilusad => uued igavad
Seinad: värvitud tapeet => paljas krohv
Vesi: peaaegu ei olnud => kohati on
Küte: korteri gaasi-keskküte => maja gaasi-keskküte
Elekter: pildus sädemeid => enam-vähem
Köök: oli => ajutine
Vannituba: vilets => korralik
Kemps: nagu varem
Toad: nagu varem
Auk laes: täiesti uus.
Tolmune kambrike selle kohal: täiesti uus
Maja välimus: pruun vana laudis => uus kollane laudis
Õu: avatud hoov => tarastatud lehtla & parkla
Naabrid: vähe ja imelikud => vähe, a kõik meiesugused ja väikste lastega
Lapsi: üks => kaks
Pangalaen: väike => üüratu
Kuna kodune köök on alles kujunemas, siis käime ohtralt ümbruskonna kõrtse pidi.
Mack. Marati majas Tartu maanteel. 5+ teenindus, 5+ toit, lastele meeldis esimesest hetkest lõpuni. Kindlalt tagasi. (Idee sinna minna tuli Gea kakra-blogist.)
nop. Ümber nurga, sõbralik ja maitsev, aga... lastega pole sinna asja: süüa nad sealt ei saa.
Mandarin Tartu maanteel. Erineb Endla trollipeatuse kohast nagu öö ja päev, kuigi kett on sama. a) teenindus imeb, vene plikad vahivad kalasilmadega leti taga b) menüüs ainult kana ja lammas, moslemist kokk vist? c) a need kana ja lammas oli tegelt väga head.
Päris-kolimise õhtul hoidusid lapsed Lasnamäel ja meie käisime poole öö ajal Revalis.
Protsess kirjutab:
Tartu Postimehe fotoblog lubadusega seda igapäevaselt uute fotodega toita. Pole lihtne ülesanne. Aga edu! Lisan linkidesse.
Esimese katsetusena on üleval kaks pilti: 1) auto sinisel taustal, 2) naeratav naine. Üks tundub olema Skoda ja teine Maxilla reklaam. Postimehe reklaami-foto-blogi?
Tegelt ka, kallid tartlased. Kui te teete fotoblogi ja kujundate selle sama vilkuvaks nagu elu24 - ja veel nii, et foto ise on ekraani allääre taga - siis...
(Siin oli kirjutis, mille võtsin maha, nüüd teen jälle.)
1) Ma arvasin, et teised lehed võtavad Eesti Ekspressi / Tiina Jõgeda blogivarguse loo üles. Et konkurendi aps on närimiseks ja näpuga näitamiseks hea ettekääne. Eksisin: esmaspäeva pärastlõunaks polnud teemat ei EPL-is, Postimehes ega Õhtulehes. Eetika teemadel targutamine ilmselt ei müü.
2) Ma arvasin, et lugu sai lehte kui viimase hetke häda-asendus ärakukkunud artiklile. TJ ega EE pole ju lollid, nad pidid aru saama, et sellest tuleb jama. Oleks tal vähegi aega olnud, oleks ta oma teksti rohkem kirjutanud, kellegi kolmanda arvamust küsinud...
3) Edaspidi hoidun päevakajalistel teemadel sõna võtmast. Las see blogi jäägu rohkem "eile käisin kinos - homme sõidan rattaga" sorti päevikuks.
Lingid:
http://geagea.wordpress.com/2009/09/18/habi-eesti-ekspress/
http://kangsepp.wordpress.com/2009/09/19/jeesuse-kutse/
http://leheneeger.wordpress.com/2009/09/17/ekspress/
http://leheneeger.wordpress.com/2009/09/20/ekspress2/
Käisin trip.ee kokkutulekul. Üsna muumi-aja tunne tuli peale.
"Cafe" Protest on aga huvitav. "Napilt alkoealiste" kogunemiskoht.
Ingridiga. Film pmst meeldis. Ilus, mõjuv, hea (üle-teatraliseeritud) näitlemine. Mingit tugevat üldmuljet aga ei jäänudki. Pitt oli igav (või oli tema roll igav). Waffen-SS standartenführer Hans Landa / Christoph Waltz oli aga väga hea, või noh, vähemalt väga meeldejääv.
IG user comments @ imdb
IG @ Wikipedia
Kaja blogis kirjutab AndresP, et 10k sügisjooksjat "olid kahtlemata tublid".
Täna ütles Ingrid telefonis, et ma olin tubli, et jooksmas käisin.
Ja sama on öeldud varem veel ja veel ja veel.
"Oi käisid õhtul trennis? Sa oled nii tubli!"
Mul jooksutab see juhtme veidi kinni. Misasi on siis ja siinkohal tublidus?
Tubli oled (minu arust), kui teed midagi tüütut või ebamugavat, aga ühiskondlikult kasulikku. Valvad kodus lapsi. Käid tööl. Kaevad suvilas peenramaad. Lohutad sõpra, kel kodus probleemid või naine sootuks ära jooksnud. Ühesõnaga - tublidus tähendab, et teed kas midagi teistele või siis vähemalt midagi, mida sa iseenesest teha ei tahaks.
Sport on aga meelelahutus. Samasugune nagu kinoskäimine või teleka vaadates diivanil vedelemine või söömine. Seda teed oma lõbuks, kellelgi teisel sellest parem ei hakka. Ja teed seda millegi/kellegi arvelt: kui mina metsas sörgin / telekat vahin / söön, peab keegi teine mu lapsi vaatama ja suvilas peenart kaevama. Sügavam spordiharrastus on aga tõsine eskapism (või siis teraapia; nagu sõbrad on täheldanud, hakkavad hirmsasti trenni tegama need meesterahvad, kel suhe hiljuti katki läinud - või siis varsti minemas.)
Ma käiks rõõmuga kogu oma ärkveloleku aja jooksmas ja matkamas ja ronimas ja kus veel, mitte ei kantseldaks kodus tittesid ega tegeleks korteri remondiga ega käiks tööl. Kas ma oleks siis tubli? Vist mitte.
Miks siis öeldakse mulle "tubli" selle eest, et ma kauplesin pühapäeva hommiku egoistlikult endale ja ei teinud sel ajal midagi kasulikku?
#72 Kaur Virunurm aeg 1:44:28, koht 461 / 991
Läks väga hästi.
Alustasin profigrupist, mis oli tegelt vastik, tuli hoolikas olla ja tempoga mitte kaasa minna ja leppida sellega, et kõik, kõik lähevad mööda. (Tulemuste mõttes pole 21 km-l vahet, mis grupist alustad; 10 km jooksus on.)
Esimesed km-d 4:30/min, siis pikalt 5 min/km. 10 km vaheaeg 48:04, kiirem kui plaanitud. Joosta oli ühtlaselt hea, pulss 180..185 (nagu plaanis). Jõin igas punktis, kaotatud sekundid olid seda kindlasti väärt. Viimased 6 km kippusid jalad krampi minema - tõmbasin kiiruse veidi alla. Siin hakkasid aga esimesed seljad vastu tulema. 3 km enne lõppu sai 1:45 tempomees mu kätte, võtsin talle sappa ja Kaarli kiriku juures (tõusu lõpus) läksin eest. Finishisirgel spurtisin täiega ja võitsin veel 4-5 kohta.
Analüüs:
Kiiremini poleks saanud (krambid); aeglasemalt poleks tohtinud (finishis oli jõudu küllalt). Ühtlasemalt joosta.. võibolla - pulss oli väga stabiilne. Hirm jalgade pärast võttis vahemikus 15..19 km kiirust maha, aga vähe.
Keskmine pulss 184 (nagu plaanitud)
Max pulss 197 (finishis, spurtisin)
Kiirus 4:57 min/km (arvasin, et alla 5 küll joosta ei jaksa)
Energiakulu 1987 kCal
Mingeid liigesevalusid ega muid hädasid: ei olnud.
Vähese trenni ja elu esimese 21 km kohta supertulemus, arvan ma!
Labels:
sport
Olen pärast suvist vigastust juba kuus korda jooksmas käinud. Esimene kord lendas pulss kergelt sörkides 200 peale (ma ei liialda, selline asi on tõesti võimalik) ja keha protestis täiega. Ühesõnaga, vorm on paras, et minna sügisjooksule poolmaratoni proovima.
Stardiprotokollis olen kirjas:
nr - osaleja nimi - sünniaasta
72 - VIRUNURM KAUR - 1070
Oma vanuseklassi võit on vähemalt kindel.
Muidu.. 10 km on selline ego-tripi-jooks, sibad endasarnaste pereisade & kontorirottide seas ja rõõmustad, kui kellestki ette saad. Aga 10 pole mõtet proovida, varasemast paremat tulemust niikuinii ei saa ja niisama plõksida pole mõtet. On selgelt näha, et igal aastal tehakse aina rohkem trenni kah, s.t. sama tulemusega mis eelmisel aastal tuleks suhteline koht palju lahjem.
Hiljem: 10 km aeg tuli poolmaratoni sees 48:04. Ilmselt oleks pingutades tulnud alla 45 min.
Seega lähen vaatan, misasi see poolmaraton on. 21 peal on aga karmid sportlased, nii et lõpetan kindlalt tagaotsas.
Labels:
sport
T 1 -
K 2 -
N 3 - ratas tööle-tagasi
R 4 - veidi ratast Katiga, siis jooks 8.4 km - 39:50 - 182 bpm. Paraneb!
L 5 - (maal)
P 6 - Lasnamäel. Natuke jooksu ja korraks seinale.
E 7 - jooks 8.4 km - 37:55 !!! - 177 bpm
T 8 -
K 9 -
N 10 - jooks 15 km (Harku ring) - 1:20, 5:20 / km - 178 bpm
R 11 -
L 12 -
P 13 - Sügisjooks, 21.1 km 1:44 184 bpm
E 14 -
T 15 -
K 16 - Ronimas + 4 km vahelduva kiirusega jooksu
N 17 -
R 18 - jooks 7 km (Nõmme ring), 36 min, ~5 min/km, 170 bpm.
P 6 - Lasnamäel koos Iidaga. Poolteist tundi. Sain natuke joosta (rütmiga 3 aeglast / 1 kiire ring) ja natuke all ronida. Esimese korra kohta küllalt.
Uued sussid (sama mudel, LaSportiva Mythos, aga eelmistest number väiksem) said esimest korda jalga.
N 10 - Harku ring - tahtsin proovida, kas 5:30 / km on poolmaratonile sobiv tempo. Ilmselt on. Tegin Harku 15 km (koos Trummi tõusudega) rahulikul tiksudes ära. Alguses oli pulss 5:30 / km juures 173..174, siis tegin 2 km kiiremini (alla 5 min/km) ja see lõi pulsi veidi üle 180, viimase otsa hoidsin jälle pulssi alla 180 ja sain kiiruseks 5:30 / km. Lõpus oli jõudu piisavalt ja enesetunne 5+, veel 6 km samas tempos ära joosta ei tohiks probleem olla.
Küsimusi muidugi on. Mida jalga (kas pika-jooksu-tossud või 10-km-tossud)? Kas vahepeal juua, süüa, kas vaja ise midagi kaasa võtta? Mis valutama hakkab - lihased, liigesed, miski muu? Aga eks pühapäeval näeb!
K 16 - Ronimas esimest korda sel sügisel. Tuleks vist mingi muu spordiala valida? Suure hädaga sain 3 korda üles. Ja käed said koormust pigem liiga palju kui liiga vähe.
Aga 4 km jooksu enne trenni oli hea. 6 ringi rahulikku soojendust, siis 5 tsüklit "kiire ring - aeglane ring." Kiire = 0:55, ehk 3:40 / km. 22 minutit ja trenni kuipalju!
Labels:
sport
Arvasin, et kirjutan siia lihtsalt "ei teinud midagi".
Aga eile lubas arst, et pmst liigutada võib, põrutada ei tohi.
(Ja närvikahjustusi vist ei ole; "õnnelik õnnetus"; ehkki tunda võib see anda ka aastate tagant.)
Ronimisega soovitati aastake pausi teha.
Ma ise küll arvan, paus tuleks teha kukkumises, mitte ronimises :)
Läksin seeepeale Nõmmele sörkima. Numbrid tulid nii koledad, et neid siia kirja panna ei julge :), aga vähemalt saab tasapisi harjutama hakata.
Ma muideks imetlen kodanikku, kes "jooksust" nime all kirjutab. Pärast oma avariisid hakkas ta (samuti) Mustamäe mägesid jalutama ja väga süstemaatiliselt, ja sai oma vormi seeläbi üsna kärmelt tagasi.
Ehk siis. Tossud, sussid ja ratas kapist välja!
29. juuli Mt Charleston - ligi 12 tundi mägedes matkamist
9. - 18. august Kreekas - palju meres solberdamist ja ujumist
29. august - jooks - 5 km Nõmme ring - alla 25 min
28. august - jooks - 8.4 km Pirital - üle 40 min
29. august - Nõmme seiklusrada - "mustalt", viimase raja raskema jupi jätsin vahele ja korra tilpnesin köies
31. august - jooks - 7 km Nõmmel - 51 min, 7:20 / km, pulss 146 bpm
Labels:
sport
Kes arvab teistmoodi, on lihtsalt vähe maailma näinud.
E*Trades peab enam-vähem iga liigutuse tegemiseks pool tundi telefoni otsas ootama (viimane kõne 33 min 9 sekundit), faksima ja siis veel ootama.
Hea puhkus oli. Olime Trypitis. Trypiti on väike küla Athose poolsaare alguses, Halkidikis, Makedoonias, Kreekas.
Ilm oli ootamatult jahe. Päeval 27-30 kraadi, tihti poolpilves, korra saime vihma / äikest. Liiga palav nagu polnudki. Õhtud olid mõnusalt soojad. Igatahes hirm "suvel ei tasu Lõuna-Euroopasse minna, sured palavusse" läks täiega üle.
Vesi ja rand - Trypiti on Kreeka mõttes eimiski, väike sadamakoht vastu Ammoulianit. Nii oli meil sisuliselt erarand, kus vaid paar inimest samast külast. Kivine / liivane ja paari kohaliku paadiga. Vesi oli 26-28 C - soe, aga mitte liialt.
Lapsed said hakkama peaagu kõigega. Pikk öine lennureis polnud üldse probleem. Külas kohanemine võttis aega ja Alo kartis merd ja Iida on üle mõistuse armukade ja magusa-norimine ületas kõik piirid ja Alo issi-sülle norimine kah, aga kokkuvõttes olid nad väga tublid.
Kohad / nimed:
Athose poolsaar (mille alguses me elasime) on omaette riik Kreeka sees. Kloostreid täis, naistele keelatud. Poolsaare otsas on Athose mägi, 2 km mütakas otse mere ääres.
Nea Roda on lähim päris-küla ööelu, restoranide ja rannaga.
Ierissos on veel suurem küla supermarketi, valgusfoori, ööelu ja rannaga. Seal käisime baaritamas, poes ja turul.
Ouranopolis on turistikas linnake otse Athose piiri ääres.
Ammoulinani on saar üle mere. Seal käisime rannas, Angelos püüdis selle lähedal kala.
Kavala on linn põhjas. Keskaegne vanalinn, turistikas, aga mõnus. Seal saime aru, milline väärtus on Trypiti privaatsusel.
Halkidiki on piirkond Makedoonias.
Ajakava:
Lennukiga Prahasse - seal 7 tundi ootamist - siis edasi Thessalonikisse - 4 tundi lennujaamas ootamist - autoga 2 tundi Trypitisse - hommikuks kohale
10 päeva kohapeal käikudega Kavalasse, Athosele, Ammouliani saarele, ümbruskonna küladesse
ÖÖsel autoga tagasi lennujaama - Prahasse - 5 tundi ootamist - Tallinna
sain teada, et
- kael paraneb hästi, lülisambal sisemisi vigastusi ei ole ja see murdund jätke ka kasvab kokku
- pmst peaks kõik täiesti ära paranema. hirmutused eluaegsete jamade osas on liialdet
- kraed peab ikkagi kandma!
- pakuti, et võiks ikkagi haiguslehe võtta (!!!!)
- aug. lõpus mingi neuro-arsti juurde kontrolli
- veresuhkur on korras. (mingi mõõtmine arvas, et liiga kõrge)
Kael muditi üle - ei valutanud selle peale kusagilt.
Sporti ei tohi teha teadmata aja.
Labels:
Elbrus
![]()
![]()
Juba mitmes kord teen selle vea, et jätan üle Gröönimaa lennates fotoka kotti. Millalgi ei pea närv vastu ja kisun ta sealt ikka välja, aga lahedamad Ida-Grööni kaadrid jäävad tegemata.
Seega on pilt aastast 2007.
Ma näen nüüd ise arktilise jää kadumist. 2007 oli Gröönimaa ja Baffini maa vahe jääsuppi täis, sel aastal täiesti puhas.

Death Valley Kalifornias on läänepoolkera kõige kuumem kant. Meie saime 124F (51C) varjus, lisaks puhus kõrvetav tuul ja päike oli liiva/kivi tulikuumaks kütnud. Samas kõrval on 3 km kõrgused mäed...
Ma arvasin, et DV on lihtsalt lohk keset kõrbe, a eksisin. Tegelt on ta üle 100 km pikk org kahe kõrge mäeaheliku vahel. Suur osa orupõhjast on allpool merepinda. Mägi + org loovad katla, kus päike kuumutab suvel õhu iga päev üle 50C.
Kuna on mäed, on ilus. Käisime ühes kanjonis (kuhu tahaks uuesti), nägime väga värvilisi kaljusid, sõitsime autoga Dante tippu (1670m) ja vaatasime vaateid. Matkata seal väga ei saa - vähemalt suvepäeval mitte, aga lühemaid otsi annab teha.
LV-st paras päevane väljasõit.
Pildil valged põhjamaa turistid üksteist soolase orupõhja taustal klõpsimas.
- Müüdi vist üle. Mõlemal said jagumaterjalid varakult otsa. Rahvast oli murdu.
- Lektorite prezentation skillz imevad endiselt sajaga
- Demoma on küll õpitud. 50% juhtudel juhtus midagi. Enneolematu!
- DC taas huvitavam (või on nii, et BH sisu pealt oskad DC loenguid paremini valida?)
- meeriklaste armastus show järele on imekspandav.
- maailm on lolle auke endiselt täis, ei ole kõiki üles leitud
- "Apple" müüb. Mitte "usb klaveri hack", vaid "APPLE usb klaveri hack".
- voip oli suht teemadest maas
- inimesed on vanaks saanud. "kirjutasin seda exploiti, kui mu naine helistas ja ütles, et saame teise lapse"
- inimesed on ettevaatlikuks hakanud. "me siin fuzzisime neid iphonesid... ainult natukene... ToS ja EULA piirides... kes tulemusi tahab, võib ise proovida, meie ei viitsinud"
Kui keegi defcon'i badget tahab, kirjutagu kaur@obs.ee.
http://album.rumba.ee/kaur/Elbrus
- nagu ikka: kui läheb raskeks, siis pildistada enam ei suuda.
- teisele tipukatsele ei võtnud fotokat isegi kaasa.
- haiglat ei pildistanud, oleks pidanud! endast seotud peaga pole ka pilte.
- kadreerimisega olen seekord üsna rahul.
- torudest olid kaasas 25-85 ja 35/2.
- oleks tahtnud laiemat nurka, aga no kui pole siis pole.
- ootamatult on paljud pildid seekord _udused_. kahju.
- inimeste pildid on vist okeilt välja tulnud... aga just neil on teravusega probleeme.
Teise tipukatsega oli reaalne oht, et peame Azaust Prijutini jala minema. Künnapi omad saidki suure osa sellest teest jala vantsida. Ei tahtnud liigset kilo kaasa võtta...
Fotod ise on pigem dokumentaal- kui kunst. Et "olime sellises kohas" ja "tegime seda ja teist". Kunsti pole, polnud plaaniski. Samas, reportaazhina feil, sest olulised asjad - tipuüritused ja haiglavärk - on ju pildistamata.
Labels:
Elbrus
Lihtsalt järjepidevuse mõttes tuleb ära märkida, et seal ma ei käinud. Olin välismaal ja arst poleks niikuinii lubanud. Meie võistkonda "kuriloomad" esindas Erik koos kahe sõbraga ja neil läks päris hästi.