Kompass
Ostsin neljapäevakult uue kompassi. Tundub väga asjalik, eelmisega võrreldes nagu öö ja päev.
Ostsin neljapäevakult uue kompassi. Tundub väga asjalik, eelmisega võrreldes nagu öö ja päev.
1) uut kompassi on vaja.
2) orienteerumisoskus tuleks kasuks
3) botasepaelu ei oska kinni siduda
4) a muidu pole häda.
Sain eile liiklustrahvi. Oli teine tegelt ammu välja teenitud ja asja eest, ning summa polnud suur, nii et väga ei põe - ongi aeg korralikumaks hakata -, aga.
1) Vasakpööre Vilmsist Gonsiorisse, Lasnamäe poole, võiks õhtuti lubatud olla. Esiteks on seal liiklust vähe - järgmisest, Vesivärava ristist on samasugune pööre ju täiesti lubatud. Teiseks on vasakpööre Gonsiorisse kindlasti ohutum kui teravnurga alt tagasipööre Vilmsist Vesiväravasse.
2) Miilitsaonu süüdistas mind (a ei trahvinud) turvavöö mittekandmises. Mis on absurd, sest turvavöö pealepanek on mul autosse istudes sama automaatne nagu pea püsti hoidmine või hingamine. Ma lihtsalt võtsin vöö seisma jäädes maha!!!! Aga onu oli ilmkindel, et tema "pole pime" ja on juba sada aastat politseitööd teinud ja nägi selgelt, et...
Mind on miilits varemgi lahtises turvavöös süüdistanud. Üks kord sellepärast, et küünitasin autot peatades vasaku käega raadiot kinni panema... teinekord samasuguse "auto seisma, vöö lahti" liigutuse pärast.
Igatahes on nüüd aeg hoolikam olla. Ei ole vaja 9 minutiga Kadriorust Mustamäele sõita ega punase tulega parempöördeid teha.
Otepää öö-Xdreamil jäime kurvalt lõppu, meist saba pool oli vaid 3 naisvõistkonda ja SI-pulga ära kaotanud Gammakad. Aga muidu polnud viga :) Kanuusõit ilusal öisel järvel oli ilus, märg etapp soojas Pühajärves etteoodatult märg, pime mets mõnusalt mudane, ülesronimine Seinamäest ja Väike-Munamäest parajalt järsk. Aga Tehvandit jälestan ma kogu edasise elu. Polnud seal varem iial käinud ja ka seekordne oli viga.
Tehvandil oli finishieelne lisaülesanne. Oli vaja mälu järgi orienteeruda, õpid kaardi & punktid stardis pähe ja siis võtad. Kui maastik tuttav, siis oli see lapsemäng, pidi vaid natuke jooksma. Aga minul võttis küngaste ja miljoni teega maastik pildi täiesti eest ära: kaardi ja reaalse maastiku vahel ei tekkinud mingit sidet, mõõtkavast aru ei saa, ja kogu teederägastik toimis orientiiri asemel lihtsalt segava läbuna. Masendav. Siin oleks orienteerumisoskus VÄGA abiks olnud! Aga selleks ajaks olime ligi 10 tundi rajal olnud, mõistus oli juba piisavalt väsinud. Lõpuks võttis Eve punktid oma peaga paaegu üksi ära, mina sörkisin tal lihtsalt nukralt sabas. Aega kulus üle kahe tunni... paremad tegid sama paarikümne minutiga. Pähh.
((Ah jah, muidugi tuli ka meile pähe mõte kaarti telefoniga pildistada, aga loobume sellest kui kõlvatusest ilma pikema arutluseta.))
Juunikuu ööd on tõesti valged, aga lampi läks vaja ikkagi kõigil - kaardi lugemiseks. No ja metsa all kah.
Millised idioodid hoiavad oma sisustuspoe nädalavahetusel kinni? Vastus: Inspira, Poggen Pohl.
Reis ümber maailma jäi napilt võitmata.
Ära anda peotäis rohelisi triipe...
Valglinnastumise teemaline rattaüritus oli äärmiselt meeldiv. Kultuuriprogramm oli palju põhjalikum kui ma arvasin, nii Andres Kurgi ettekanne kui Oliver Alveri diskussioon huvitavad, abi-maavanema jutt ning Q&A samuti. Järgmisele lähen ka :)
Alvari juures koristustalgutel sai korra ka tiigis ära käidud. Selle aasta esimene ujumine - tehtud!
Mu allkiri on aastatega muutunud normaalse inimese keerulisest sigrimigrist lihtsaks linnukeseks. Herr Palusaar ütles selle kohta tabavalt "kajakas". Seoses sellega on mul välja kujunenud foobia allkirja andmise vastu - ma ei suuda (ei taha, ei saa, ei julge) kirjutada alla kaardikviitungitele, lepingutele, üldse mitte millelegi. Käsi läheb krampi ja allkirja asemel tuleb paberile lihtsalt krõnks.
Foobia on tõsine ja takistab igapäevast elu. Raha-asjades olen ammu sulale üle läinud, ehkki EMV on minusuguse jaoks puhas õnnistus. Viimati notaris käies sain samuti hakkama...
... aga täna pangas enam mitte. ID-kaardi peal on mul korralik pikk allkiri, ja ma EI SUUDA sellist enam teha. Teller viitas - väga viisakalt - erinevusele ja palus allkirja korrata. Mispeale mina muidugi veel rohkem krampi läksin...
Kokkuvõttes kuidagi ikka sai, aga läbi häda. Hansa letiteenindus rokib - oleks mul vastas olnud karvavõrra vähem viisakas tütarlaps, oleks raha kandmata jäänud.
Nüüd tuleb endale allkiri uuesti selgeks õpetada ja ID-kaart käima ajada.
Tööle sõites kuulasin Genialiste.
Roheliste matkalt tulles põikasime Laitse lossi sööma. -me = Catleen ja mina. Õnneks olid mul teksad ja enam-vähem puhas särk olemas :) Koht on super, söök on super, tuleb veel minna. Tallinnas niisuguse raha eest sellist luksust ei leia.
Ostsin close-up läätsede komplekti. Sisuliselt luubid, mille saab 52mm filtrikeermega objele ette kruvida. Mu 50/1.8 torust saab niimoodi täitsa naljakas mängu-makro-objektiiv, isegi AF säilib, ava seadmisest rääkimata. Pildi kvaliteeti veel ei tea, aga minule mängimiseks ilmselt piisab :)
- Coca-cola + kange alkohol on selgelt saatanast.
- Aasta ropendamisnorm sai kuhjaga täis.
- Propeller & Ursula olid head!
- Melanhoolse meelelaadi ja häbelikkuse peitmine hüperaktiivsuse taha tuleb mul välja aina paremini.
- Koola grupist olid kohal Catleen, Aive, Veiko, mina = 40%, kõva!
- Loomaarst-matkajaile on peale kasvamas uus põlvkond. Matti käpa all saab see olema veel rõvedam, rõõmsam ja hullem kui eelmine.
- Lõpuks läks ikka spordiks ära.
- Lõpupidu kahele toimus seekord Laitse lossis.
- Kristiinale palju õnne!
- Catleenile palju kallisid telginaaberluse ja hommikukohvi eest!
Matkapohmelus tuleb seekord vist kergemat sorti.
Kahe nädala eest auto pealt alla kukkunud ratas käis Nõmme rattapoes hoolduses. Plussid: sõidab. Miinused: sain uue ja vastikult kõriseva tirriga tagajooksu, esikäiguvahetaja toimib halvasti ja nii jääbki - miski vedru väsind. Tuleb ikkagi uus MTB soetada. Pakutakse Kona Blasti...

Ma ei uskunud, et "pannkoogist" midagi nii head teha saab. Olemata fine dining'u fänn ei oska ma oma toiduelamusi kirjeldada, aga selle koha söök viib tõesti keele alla. Istud, sööd nii aeglaselt kui saad, naudid iga suutäit. Ei tulegi lähiajaloost sarnast tunnet meelde... Imre Kose Naissaare kalaorgia ehk?
Lisaks: Meiega tegeleva tütarlapse nägu särab nagu päike. ("Teenindus" ei tihka selle koha kohta öelda.) Iida ümber tehti ringe, et tal mõnusam olla oleks. Pliiatsid? Joonistusraamatud? Mõmmid? Mida preili ainult soovida oskab!
Jajah, selles kohas hakkame käima. Mitte väga tihti, üle 100 krooni galeti eest ära anda ei ole päris taskukohane, aga siiski.
----
Kadriorgu on hakanud rikka elaniku järel kolima ka head söögikohad. Meie viimase aja leiud - Park Cafe, Tigukohvik, nüüd too Creperie - on kõik tõeliselt lahedad ja äärmiselt omal kohal. Ning mitte alati ei pea hea söögikoht liiga kallis olema. Mõnus, mõnus :)
Pidulik vastuvõtt Kristiina juures + tantsukas Atlantises. Zavood ja Krooks pandi kahjuks nii vara kinni, et sinna me lihtsalt ei jõudnud.
Helgemad hetked:
- eelviimased 15 minutit Atlantises
- öösupi serveerimise hetk vannitoas
- esimene pilk Kristiina kempsu-peeglisse
- Kaire ja Juhani unetants Mardile
- Tagasitulek Tõraverest. Kogu loodus oli hõbedaselt härmas ja täiesti ebamaine (s.t. maikuusse mittesobiv). Kes soovis lund? :)
Ja üldse oli tore!!!
Hommikul kammisin sama soojaga linna, enne viskasin Kaitti Tõraverre ja proovisin Statoili tasuta wifi kaudu netti saada. Tartu sõprade kollitamine jäi ära, eks tuleb tagasi minna.
Pildid jäid küll täiega vaatamata. Kuulge, samad näod on siin üle laua IRL olemas, mis neist piltidest enam?
Mõtlemisharjutus: uus matk sama seltskonnaga, aga kolm nädalat.
Labels:
matk
Tänane orienteerumine läks küll nahka. Ajasin raja lõpuks punktid lihtsalt segi - võtsin perfektse tehnikaga vale punkti. Kui selle avastasin, olin nii löödud, et mõistus lakkas mõneks ajaks töötamast. Vahtisin kaarti ja kompassi nagu valget lehte ja ei saand üldse aru, kus olen ja mida peaks tegema. Pidasin tõsist plaani kellegi käest küsida, kumb nool kompassil põhja näitab :)
Õnneks läks meeltesegadus mingi aja pärast üle. Protokollist vaatasin (nad annavad SI-pulga pealt kenasti punktide ajad ja vaheajad), et olin 10 minutit metsas lihtsalt ära kaotanud. Kokku oli ajakaotus selle vea pärast ligi 15 minutit.
M35 rada on nii pikk, täna 8.8km, et ei mahu kaardile normaalselt ära, rajal tuleb hästi palju iseenda teekonnaga ristumisi ja ebaloogilisi punktijärjestusi. Ühe sellise "risti" orki ma siis läksingi.
Õpetlik.
Lisaks sõitsin täna kokku umbes 40km ratast ja päris kiiresti, nii et suht sportlik päev tuli.
tty sk-l on mingi info peetamise vajadus, seega pean iseendale memoks kirjutama:
POOLAASTAMAKS:
600 krooni, tähtaega ei tea, TTÜ SKK @ 1120097141
KUUMAKS:
500 krooni, tähtaega ei tea, TTÜ SKK @ 1120097141
EESKA arve:
EESKA @ 1120097154 (siia makstakse ainult EeSKAga seotud asjad,
nagu näiteks särk, dressed jms)
Mulle see linn meeldib. Elada siin ei tahaks, aga külalise jaoks on põnev koht.
Esmaspäev: trenn
Kolmapäeval: Londonis, ei trenni
Siis jäin haigeks, ongi kogu sport mõneks ajaks.
Esmaspäev, kolmapäev: trenn
Laupäev, pühapäev: karate-laager Abja-Paluojal
Lisaks laupäeval suusatamas (tund aega, u 8km) ja pühapäeval ujumas (1.3km).
- teisipäeval ujusin umbes 1km
- neljapäeval jooksin umbes 4km
- pühapäeval ujusin umbes 1km
esimaspäeval lobisesin emaga korteri-asju ja trennis ei käind,
kolmapäeval istusin jyri & sõpradega saunas ja jälle trennis ei käind.
kaal nädala lõpuks: 91.
Esimene suusatamine sel aastal. Imeilus ilm, lumine mets, veidi pehme rada. 16 km oli alguseks just paras. Aega kulus... palju. Kaks tundi? Hea tunne oli pärast :)
Labels:
sport
Laupäeval oli sünnipäev. 37. Kati kinkis palju kollaseid lilli ja uue atlase, õhtul käisid külalised ja pühapäeval sai suusatama. Mõnus!
Kingiti. Proovisin lugeda. Jäi pooleli. Lugesin paarkümmend lehte algust, veel veidi keskelt ja veidi lõpust, ja andsin alla.
Kogu tehniline pool on HALE. Nii krüpto kui andmeturve. DB ajab segi ja keerab pudruks kõik, mida nendest valdkondadest üldse segi ajada saab:
Matfictioni leht,
Ühe hispaanlase väljavõtted,
Kiri meilinglistist 1998.
Muu - tegelased, plot, teema lahtiarendus - on sama uskumatud, ülepingutatud ja venivad. Tõlge on ka kole. Ma ei ole veel kuulnud kedagi "brute force" kohta "toores jõud" ütlevat, ehkki mõni sõnastik võib nii pakkuda. Ammendav otsing, täistekstiotsing...
Kõige häirivamalt mõjub mulle aga tegelaste - superproffide teadlaste - inimlik rumalus. Mitte keegi NSA-st ei tea, mis on kanji? No kuulge.
Kurb, sest teema on tegelikult huvitav. NSA on olemas, luurekrüpto edu kommertskrüpto ees on olemas. On olemas isegi võimalus, et kogu see kaadervärk homme mõne autistist geeniuse töö tulemusel õhku lendab. Sellest oleks SAANUD kirjutada hea raamatu...
Labels:
raamat
Teemaks muidugi DRM.