Lastega Himosel suusatamas

Himos on suusakeskus Lõuna-Soomes, Helsingist kolm sõidutundi põhja poole. Käisime seal laste ja sõpradega suusatamas. Keskus on väike - 20 rada, kõrguste vahe 120 .. 150 meetrit. Kuid siiski suurem kui Messilä, kus me eelmisel kahel talvel sõitmas käisime.

Mina tõstukil. Fotod: A-L ja T.

Oli tore. Lapsed sõitsid punaseid ja ka musti nõlvu (Soome kategooriates). Algajatele sobivaid siniseid on Himosel vähe. Lumeolud olid keskmised - ilm üle nulli, lumi kohati märg ja raske. 

Ööbisime väikeses palkmajas mäe tipus, tõstukijaama lähedal. Õhtul sai otse majani suusatada, hommikul suusad alla panna ja rajale tuhiseda.

Lisaks mäesuusale tegime paar ringi murdmaad - sealsamas mäe tipus, maja juures. Käisime ka lähedasel järvel uisutamas, kuid jää oli minu jaoks kehv. Uisuplaanid olid üldse uhked, kuid läksid sooja ilma tõttu vett vedama.

Mäel oli väga palju eestlasi. Parklas oli soome autosid rohkem, kuid soome keelt ei räägitud üldse. Ainult blondid soome preilid pahandasid "voi v***u", kui neil lumelaud tõstuki värava taha kinni jäi. Muu jutt oli kõik eestikeelne :) 

Himosel on täiesti okei kiirtoit, 15 euro eest saab kõhu täis. Ülal kohvikus sai praemuna ja singilõiguga karjala pirukaid :)

Reisi hind tuli 350 / 450 eurot inimese kohta sõltuvalt sellest, kas olid oma suusad või laenutuse omad. Selles sees siis kõik kulud - laevapiletid, kütus, öömaja, mäepiletid, söök tee peal ja mäes. 

Meie majake. Kuuse taga paistab Vuorikahvio silt.

Õhtu merel

Hakkab hämarduma, teen viimast tiiru.
Teised uisutajad on lahkunud, kuid on tulnud uus sõitja, tume kuju pealambiga.
Sõidan mööda, soovin jõudu.
Lambi tagant: "Kaur, sina või?"

Mu lapsed naeravad, et ma tunnen lihtsalt kõik inimesi.

Fotod: Kopli ja Rohuneeme rannad, 18 & 19 veebruar 2025.

Võtame rahulikult

Kaks kuud tagasi:
"Tegin viis padeli trenni nädalas. Seepeale hakkasid liigesed üles ütlema ja vanad vigastused lõid välja. Läksin arstide juurde, trenne ei tee, ja kui kunagi uuesti hakkan, siis häääääästi rahulikult."

See nädal:
Teisipäev - Vaida jääväljadel uisutamas, kaks ja pool tundi.
Kolmapäev õhtu - jõusaal, treeneriga, poolteist tundi.
Neljapäeva hommik kell 7 - Maardu järve peal uisutamas, tund.
Neljapäeva õhtul kell 6 - aerutamise trenn, 1:15. Pärast väänad särgist vett välja.
Neljapäeva õhtul kell 8 - Härma ringil uisutamas, tund.
Reede hommik - jõusaal, treeneriga, poolteist tundi.
Reede õhtu - füsioteraapia sessioon.

Nii hoida, eksju? 

 

Vasaku ratta päev

Täna ei olnud mul just parim päev autosõiduks. 

Tartu maantee, õhtul kell pool kuus. Hoiduge. 

8.58 avastasin, et olen unustanud auto hoolduse aja - kahe minuti pärast. Väike plahvatus peas, kiire telefonikõne, vabandused ja uus aeg.

Hommikune Tallinn oli üleni jäites ja teed ülilibedad. Järvevana teel sõideti 60 km/h! 

Päeval oli asja uuele Vaida liuväljale. Ajasin suunad sassi ja sattusin põlluvaheteele. See oli sügavas, õõnsas jääs - sõites purustasid rattad jääd ja põhi käis vastu teed. ("Hea, et see hooldus homsesse sai, vaatavad põhja vigastused ka üle.") Ja tee lõpus olid... betoonplokid. Armas külamees, kes sa need sinna panid, MIKS??? Niisama ei roni selle raja peale niikuinii keegi. Nüüd pidin auto kuidagi ringi keerama ja sama tee uuesti läbi sõitma. Mu rataste jäljed roobastes olid... džiipi väärt. 

Vaidast tagasi sõites ei märganud ma kiirtee pealesõitu ja tegin ootamatu ekskursi Patikale.

Õhtune töö-kodu ots. Heal ajal sõidab seda 10-12 minutit, hommikusel tipptunnil 13-15, õhtusel tipptunnil alla 20 minuti. Aga täna! Pöörasin miskipärast Tartu maanteele. 600 meetrist juppi Faehlmanni ja Odra ristmike vahel sõitsin-seisin 26 minutit. Koguaeg töölt koju 51 minutit. Miks ma nii tegin...? Ei tea.

Homme (või juba täna) uus hoolduse aeg. Eks näis... 

Betoonist plokid :(

Uisud põllul

Vesi oli laskunud, jää mürtsus ja paukus

Mina :)

Päikest nägi ka!

Kassiga sünnipäev, sport ja spordifoto

Oli sünnipäev; sain 55. Eelmisel aastal lubasin, et teen selle puhul matka Virunurme rabas. Aga ilm on nii soe, et rabad on kõik lahti, kuidas sa matkad.

Selle asemel tegime kultuuriürituse. Käisime Läti uut kassivideot vaatamas. Broneerisin Artises väikese saali (72 kohta) ja kutsusin selle rahvast täis. Pärast sõime sealsamas kringlit ja salatit. Oli tore. Ainult saal oleks võinud veel suurem olla :)

(Idee kino-sünnipäevaks tuli ühelt sügiseselt ürituselt, kus sama asja tehti Sõpruses, ja Katilt ja A-lt.)

Salatit jäi järgi, nii et tegime järgmisel õhtul meie pool väikese järelpeo.

Ostsin kassiga pusled, kaks tükki. Iida pani enda oma kokku ühe päevaga. Mina... ei oska. Arvutasin, et kui ma iga päev kaks tundi pusin, saan valmis augustiks. Ja see on veel väike, 1000 tükiga pusle. Iida paneb kokku ka 3000 ja 5000 tükiga pannoosid.

Suusatada ei saa, seega peab tegema muud moodi sporti:

- Jõusaalis. Mul on esimest korda elus eratreener. Ma olen tiba skeptiline, kas treenerist mingit kasu on. Targemaks saan küll, ta näitab mulle igasugu masinaid ja harjutusi. Aga kui teha lihtsalt tavalist käed-jalad-kõht tsükleid, saaks vist sama tulemuse? Kas on vahet, kuidas täpselt ma kükke teen ja kas ma jalgu treenin peene masina peal või lihtsa väljaastega?

- Aerutamistrennis. On aeru-ergomeeter ja siis peab seal end väänama ja aerulaadse pulgaga vehkima. Üsna raske on, just koordinatsiooni pool. Kahjuks ei saa pilti panna, tüdrukud hakkasid pildistamise peale hirmsasti kilkama ja keelasid igasugu jäädvustamise ära.

- Uisutamas. Käige teie ka!!! Viimati sõitsin Lasnamäe raja peal ihuüksi. Oli a) kell 17.30 ehk tööpäev lõpp, kus kõik spordiklubid on triiki täis, b) imetore ilm - kerge külm ja tuulevaikne. Pilet on endiselt 4.50. Tobe on täiesti üksi tühjal staadionil ringe teha.

Käisin Fotografiskas Lembit Peegli fotonäituse tuuril Jarek Jõeperaga. See oli super, täielik elamus. Mul ei ole erilist huvi ei tippspordi ega spordiajaloo vastu. Kuid üks spordifotograaf teise elu ja tööd lahti rääkimas oli ikkagi väga, väga hea. 

Selline rahulik talv. Suusatada ei saa, merel uisutada ei saa, seega jääb aega kõige muu jaoks.