Tuesday, September 21, 2021

Vajadus tavalise jalgratta järele

Tahaks uut jalgratast.
Matkamiseks ja tööl käimiseks.

Soovid on üsna lihtsad:

  • Keskmine sõiduasend - mitte maanteeratta "pikali" ega daamiratta "püsti", vaid umbes nagu maastikurattal.
  • Keskmiselt jäik - ilma kahvli-amordita. 
  • Keskmiselt kerge. Ratas ilma lisadeta võiks olla 10-11 kg. Maastikurattad kaaluvad paarteist kg, maanteerattad ~8 kg, matkakas võiks nende vahele jääda.
  • 29" jooksud.
  • 2" laiuse rehvi võimalu.
  • Tagumise pakiraami kinnitamise võimalus.
  • Minu suurus, ehk siis ligi 180 cm pikkusele mehele.  
  • Hind - kasutatuna tuhande euro ümber, uue ratta korral kuni kaks tuhat.

Täiesti normaalse, tavalise inimese jalgratta omadused.
Inglise keeles on selle asja nimi "commuter bike". Sellisega sõidavad kõik.

Eesti poodidest sellist ei saa.
Mitte ühestki. Olen nüüd omast arust KÕIK rattamüüjad läbi käinud.

Kõige lähemal soovitule on Specialized Sirrus X4. Poes seda muidugi pole ja ei tule. Saan aru, rasked ajad. 

Müüakse igasugu imeasju. Kõige rohkem on terve tonn kaaluvaid naiste linnarattaid. Ma ei tea, kes neid ostab või miks peaks sellisega sõitma. MIKS kaalub normaalne meeste sportratas 7-8 kg, aga naiste linnaratas on POOLE raskem? Ka odavad, alu raamiga maanteerattad on kerged. 

Osad poed vähemalt teavad, mida müüvad. "Meil on mudelid A ja B, praegu pole, aga ehk tulevad, need võiks teile sobida. Hoidke silma peal." Mõni pood on rumal, aga püüdlik. Mõni on aga täiesti küündimatu. Nad ei tunne iseenda mudelivalikut. Nad ei saa mitte millestki aru. Kõige keerulisem on soov pakiraami järele. Sisuliselt tähendab see alu raami, sest süsinikraamidel a) pole kinnituskohti b) pole arvestatud tagaratta kohale tekkiva paarikümnekilose lisakoormusega. 

Lootusetu.

Praegune ratas (mituteist aastat vana ilma amordita Merida MTB) on suremas. Veetsin palju tunde, et seda enne viimast matka sõidukorda saada. Ei saanudki. Mehhaanik võttis ülesannet isikliku väljakutsena, lammutas ratta juppideks, määris ja timmis ja pusis ja vahetas pooled jupid välja. Korda ei saanud ikkagi. Kusagil on kotermannid sees ja neid üles leida, välja saada - raske.

Kui sul on viiteid, kust osta tavalise inimese tavalist jalgratast, siis palun anna teada!

Üks sõber soovitas siiralt Saksamaale ratast ostma minna.

Paar päeva hiljem:
Ostsime Iidale jalgratta. 

Hoopis teistsuguse kui plaanis.
Läksime samasuguse linnaratta järele nagu ülal kirjas. Aga - neid ei ole. Eriti kui lisada nõuetesse "naiste suurus" ja "naiste raam".

Lõpuks ostsime odava (alla 500 euro) Merida hübriid-maastiku-ratta. Ma olin valmis kaks-kolm rohkem raha maksma, aga kui midagi osta ei ole, siis ei saa ka maksta. 
Valisime sisuliselt värvi järgi. Mina oleks võtnud poole kallima ja sellevõrra kergema / paremate juppidega. Aga - ükski värv ei sobinud. Mis siis ikka. 

Eri rattapoodide müügitöö või selle puudumine on hämmastav.
Esiteks ei müü ükski pood linnarattaid, või kui, siis on neil üks ratas laos ja teine saalis ja need on XXL suuruses ja mürkrohelist värvi. Praktiliselt KÕIK müüdavad rattad on amordiga ja sisuliselt maastikuratta omadustega. (MNT / gravel on muidugi ka olemas.) Tavalist "igapäevase sõitmist ratast" Eesti poed ei müü, ainult sport.
Teiseks - müüjate teadlikkus sellest, mis neil poes olemas on. Mõnes poes on letti pandud miinimumpalgaga tütarlaps, kelle ainus oskus on viibata jalgrataste poole ja kinnitada, et ta midagi rohkem ei tea. MIKS SA OLED SEAL, ARMAS INIMENE? 
Kolmandaks - poe reaktsioon, kui ta saab aru, et täpselt kliendile soovitud kaupa ei ole. Kes ütleb "nojah siis" ja läheb leti taha ära. Hea pood mõtleb välja, mida asemele pakkuda. 

Selgelt kõige parem müügitöö oli AT Spordil, sealt siis ka ratas. 

14 comments:

Anonymous said...

Meie rattapoed on mittesportlasele üsna lootusetud. Tuleb osta Internetist.

Canyon
Schindelhauer
Miks mitte ka kohalik Ampler?





Kaur said...

Ma tahaks enne näha ja proovida.

Mul on Canyoni MTB, vabalt võiks ka nende tavarattaga sõita. Aga neil on ka netis mudelid otsas.

Kasutatud ratas oleks ses mõttes hea valik. Aga keegi ei müü kasutatud tava-ratast. Sportlased vahetavad iga hooaeg oma kraami, kasutatud MTB ja MNT rattaid on clubbers täis. Kuid minu soovidele vastavaid rattaid ei müüda kusagil.

Hmm. Soomes on ka ratta-müügi foorumid...

Klari said...

Kas rattaraame tehakse üldjuhul alumiiniumist?

Alumiiniumi saadavus maailmaturul on praegu ülihalb (ma vaevlen iga jumala päev selle käes) ja ma ei imestaks, kui rattatootjad selle käes samamoodi vaevlevad.

Kaur said...

Tehakse rauast, süsinikkiust ja alumiiniumist.

Matkarattal ma eelistaksin jah alu raami. Lollikindel. Rauast raamiga kerget ratast võib kaaluda, aga ma kardan, et neid ei tehta.

KK said...

Alevi naisteismeliste lemmikratas on naise linnakas. Jala keegi õhtul ei liigu, turnivad ratastel ja kambakesi. Viimase paari aasta mood. Rattakorvis on kõlar.

Kaur said...

Jah, uusi rattaid oleks vaja mul ka lastele, naisele ja paarile sõbrannale.

Aga tundub, et kevadeks tellitud rattad on lõpuks ometi poodidesse jõudnud.

TT said...

Heh, kõik peale hinna (ja äkki kaalu) on just nagu minu ratta CCM Velocity kirjeldus, mille ostsin tavapoest uhiuuena 200 euriga (kaks kahe mitte kolme nulliga) ja saatsin konteineriga Eestisse. Nüüdseks sõitnud 7 aastat ja väga rahul. Meie kandis nimetatakse neid HYBRID BIKE. Kaalunud pole aga kui pole kavas võistelda siis need paar kilo on lihtsam enda kõhult maha võtta kui selle eest tonn või paar juurde maksta. Teispool ookeani mul korralikum alu raamiga 260 euriga saadud GIANT ROAM 2. Tütrele sai GIANT Sedona ostetud.

Muidugi pole tegu mingite tipptasemel ratastega aga fakt, et ükski pole mingit nimetamisväärset remonti vajanud räägib enda eest. Huvi korral leiad kõigi kolme tehnilised andmed ja ostuloogika kirjelduse mu 2014 aprilli postitustest mil need rattaostutuhinas sai soetatud.

Kaur said...

TT, jaa, ma olen ka mõelnud, et ostan Prismast suvalise Tunturi ja sõidan sellega. Linnas ilmselt täiesti okei.

Kaks asja:

Mu naine sõitis aastaid Taani supermarketi odava rattaga. Matkas kogu Lõuna-Euroopa läbi sellega ja värki. Oli nagu okei.

aga:

Mul oli odav Trek (810 Singletrack). Varastati ära ja ostsin asemele sama suvalise Marini (Bear Valley, rauast raam ja värk). Tunne oli, nagu oleks Moskvitši roolist Ferrarisse ümber istunud. USKUMATU erinevus sõidu tundes, juhitavuses, mugavuses. Ehkki rattad olid sarnased. See oli mulle täielik ohhoo! ja silmade avamise hetk. Aitäh pätile, kes mu treki endale sai, siiralt aitäh.

Jalgrattad EI ole võrdsed, ega isegi sarnased.

Kaur said...

A odava ratta ost tähendab, et mul oleks KOLM ratast:

- Maastikuratas - sellest ma ei loobu, see on nauditav mänguasi ja Eestimaa nurgataguste avastamise vahend.
- Linnaratas.
- Matkaratas / maanteel sõitmise ratas.

Läheb nagu liiaks.

TT said...

Praeguses eluetapis hindan eelkõige mugavust. Mugavus ilmselt tähendab eri inimestele eri asja. Mulle näiteks mõnusat kehaasendit, sadulat ja raami suurust. Pisividinaid saab ise timmida või vahetada sobivaks. Paar kilo lisakaalu ei sega. Kardetavasti (või õnneks) mängib rolli asjaolu, et pole rattaferrari sadulas istunud ega tea millest ilma jäänud. Paar poolprofikat, mida poes naljapärast proovisin olid tõsiselt ebamugavad. Korraliku mägiratta muretsemise mõtte matsin maha, ehkki siin sõidukohti oleks siis kambajõmmi pole. Mäesuuski niigi liiga mitu paari, kahest rattast küll.

Kaur said...

Mugavus sõltub omakorda teest, kus sõita. Eile proovisin Merida Speederit - siledal asfaldil väga tore, aga iga äärekivi või jupp kruusateed oli tüütu. Ratta kuju tundub olema "normaalne", aga tegelikult saab sellele alla panna vaid kitsa, hästi jäiga rehvi. Nii et ka väliselt pea samasugused rattad on mugavuse mõttes erinevad.

Kui tahad asfaldil üle 30 kmh sõita, siis on jälle madalat ja kitsas aero asendit vaja, ja nii edasi.

Rattapoed müüvad praegu gravelit kui imerohtu iga asja jaoks, aga ma ei usu neid.

TT said...

Teest muidugi aga eks universaal ratas ongi sihuke, et enamvähem mugav ja sõidetav kõigi teeoludega kui äärmused välja jätta. Jäikade ja kitsaste kummide ja kõvade sportsadulate aeg on mulle minevik, asfaldil 30'ga kihutada ei viitsi enam. Nüüdsel ajal sõuan rahulikult ja naudin ümbruse vahtimist :D

Arne said...

Kas sa Jooksu vaatasid? Viimane "Ma Olen Jalgrattur" oli matkamise-eri. Tüübid kirjeldasid seal oma rattaid. Kirjelduse järgi võiks sulle sobida, tseki.

Kaur said...

Tuttav tellis sealt kevadel ratta. Kuu aega tagasi öeldi "teel Helsingist Tallinna". Nädal tagasi öeldi "pole aimu ka, kus see olla võiks". (Minu interpretatsioon.) Ma ÜLDSE ei usu neisse. Aga eks ma jalutan läbi millalgi.