Raamat: Teistmoodi füüsikaraamat
Aimeraamat füüsikast.
Tegijad on Energia Avastuskeskuse juhid.
Idee on super, aga teostus veidi kohmakas.
Autorid on füüsik ja lüürik, ja füüsik domineerib liialt.
Raamat käib läbi füüsika valdkonnad - valgus, elekter, mehaanika, soojus. Igast alamteemast ("valguse murdumine", "tuumaenergia") on paar lehte - just parasjagu pikalt.
Teemade valik ja raamatu maht on väga head. Ei püüta kogu füüsikat läbi käia, räägitakse vaid huvitavast.
Fotod, joonised ja kujundus on väga väga väga head.
Ajalooliste füüsikute lühi-kirjeldused on väga head.
Idee ühendada raamat EA eksponaatide ja katsetega on täiesti super.
Nõrk osa on aga tekst.
See on liiga keeruline.
Normaalsed lõigud vahelduvad puht-teaduskeelsetega.
Vooluallikas leiab aset protsess, mille käigus laengukandjaid viiakse madalama potentsiaaliga klemmilt kõrgema potentsiaaliga klemmile (näiteks elektrone positiivselt klemmilt negatiivsele klemmile), st suurendatakse laengukandjate potentsiaalset energiat.
Keemistemperatuur (normaalrõhul) on aine põhilisi füüsikalisi karakteristikuid, mis on...,
Ja nii edasi.
Termineid on liiga palju. Tihti mainitakse mingit võõrsõna möödaminnes, selgituseta. Palju on kiillauseid ja sulgudes märkusi. Palju on lauseid, mis on täiesti suvakas kohas ja mille võiks lihtsalt ära jätta. Mina saan tegelikult aru, millele autor viitab või miks ta selle lisa-lause sinna pannud on, aga mitte-füüsik ei saa. Ja palju on nalju või näited, mis töötaks suulises esituses hästi, aga mis raamatus mõjuvad.. veidralt.
Tekst vajaks toimetamist / ühtlustamist veel mitmest nurgast. Miks on sulamissoojus "konstant", keemissoojus "füüsikaline suurus" ja kütteväärtus "hulk soojust"? Ühe ja sama nähtuse jaoks ei tasu kahes järjestikuses lauses kasutada kahte eri sõna. Osade katsete ja näidete tekst on üsna arusaamatu. Mina, füüsik, saan aru. Laps-lugeja ei saa.
Oleks olnud vaja testlugejaid, kes autoritele iga arusaamatuse eest piki pead andnuks...
Lugesin raamatu enam-vähem läbi, läks... 45 minutit ehk.
Leidsin ühe päris vea (Kuu faasid tekivad Maa varju tõttu) ja paar näpukat.
Üsna kvaliteetne.
Mulle on raamatus äratundmist muidugi palju.
Nabla operaator ja laplasiaan! Entalpia ja Gibbsi energia!
Eraldi tuleb kiita kujundajat ja fotograafi.
Katsete pildid on tõesti kenad!
Ja nad on raamatusse pandud mõnuga, suurelt, üle lehe.
(Kooliõpikute pildid on alati tikutopsi suurused.)
Igatahes tekkis mul kindel huvi Energiakeskussesse minna.
Muidugi olen ma seal käinud, mitu korda.
Aga nüüd tahaks veel.
Aga raamat tuleks üle vaadata ja uuesti välja anda.
Ja siis peaks see olemas olema iga Eesti kooli füüsikaklassis.
Ja ka vene keeles.
Tegijad on Energia Avastuskeskuse juhid.
Idee on super, aga teostus veidi kohmakas.
Autorid on füüsik ja lüürik, ja füüsik domineerib liialt.
Raamat käib läbi füüsika valdkonnad - valgus, elekter, mehaanika, soojus. Igast alamteemast ("valguse murdumine", "tuumaenergia") on paar lehte - just parasjagu pikalt.
Teemade valik ja raamatu maht on väga head. Ei püüta kogu füüsikat läbi käia, räägitakse vaid huvitavast.
Fotod, joonised ja kujundus on väga väga väga head.
Ajalooliste füüsikute lühi-kirjeldused on väga head.
Idee ühendada raamat EA eksponaatide ja katsetega on täiesti super.
Nõrk osa on aga tekst.
See on liiga keeruline.
Normaalsed lõigud vahelduvad puht-teaduskeelsetega.
Vooluallikas leiab aset protsess, mille käigus laengukandjaid viiakse madalama potentsiaaliga klemmilt kõrgema potentsiaaliga klemmile (näiteks elektrone positiivselt klemmilt negatiivsele klemmile), st suurendatakse laengukandjate potentsiaalset energiat.
Keemistemperatuur (normaalrõhul) on aine põhilisi füüsikalisi karakteristikuid, mis on...,
Ja nii edasi.
Termineid on liiga palju. Tihti mainitakse mingit võõrsõna möödaminnes, selgituseta. Palju on kiillauseid ja sulgudes märkusi. Palju on lauseid, mis on täiesti suvakas kohas ja mille võiks lihtsalt ära jätta. Mina saan tegelikult aru, millele autor viitab või miks ta selle lisa-lause sinna pannud on, aga mitte-füüsik ei saa. Ja palju on nalju või näited, mis töötaks suulises esituses hästi, aga mis raamatus mõjuvad.. veidralt.
Tekst vajaks toimetamist / ühtlustamist veel mitmest nurgast. Miks on sulamissoojus "konstant", keemissoojus "füüsikaline suurus" ja kütteväärtus "hulk soojust"? Ühe ja sama nähtuse jaoks ei tasu kahes järjestikuses lauses kasutada kahte eri sõna. Osade katsete ja näidete tekst on üsna arusaamatu. Mina, füüsik, saan aru. Laps-lugeja ei saa.
Oleks olnud vaja testlugejaid, kes autoritele iga arusaamatuse eest piki pead andnuks...
Lugesin raamatu enam-vähem läbi, läks... 45 minutit ehk.
Leidsin ühe päris vea (Kuu faasid tekivad Maa varju tõttu) ja paar näpukat.
Üsna kvaliteetne.
Mulle on raamatus äratundmist muidugi palju.
Nabla operaator ja laplasiaan! Entalpia ja Gibbsi energia!
Eraldi tuleb kiita kujundajat ja fotograafi.
Katsete pildid on tõesti kenad!
Ja nad on raamatusse pandud mõnuga, suurelt, üle lehe.
(Kooliõpikute pildid on alati tikutopsi suurused.)
Igatahes tekkis mul kindel huvi Energiakeskussesse minna.
Muidugi olen ma seal käinud, mitu korda.
Aga nüüd tahaks veel.
Aga raamat tuleks üle vaadata ja uuesti välja anda.
Ja siis peaks see olemas olema iga Eesti kooli füüsikaklassis.
Ja ka vene keeles.
4 comments:
Hmmm... tundub huvitav, peaks ise ka pilgu peale viskama. Kuidas kuu faaside viga läbi lipsas ei mõista, sest tegu ju nii absurdse olukorraga kui momendikski päikest, kuud ja maad ruumiliselt ette kujutad. Äkki läksid kuu varjutuse ja faasi mõisted sassi.
Oma kooliajast mäletan raamatut, mis mulle äkki hulga füüsikat ja eriti keemia hoobilt lihtsalt ära selgitas. Weisskopf'i "Teadmine ja teadmishimu".
Mul on vaja seda raamatut nüüd. Kuigi kahju, et see pole lihtne 🙄.
Autor(id?) on saanud riikliku preemia teadus-ja tehnoloogiahariduse populariseerimise eest trükiste kategoorias 2014.aastal. Et siis nagu hää raamat vist.
2014 saanud preemia?
Siis ei ole kahjuks uut trükki nii eriti oodata, nemad said enda motivatsiooni rahuldatud.
Hiljuti saatis sõber mulle Tarkpea artikli füüsika koolihariduse muutmisest, sina näid olevat ka selle mitte ainult matemaatilise käsitluse poolt.
Venekeelse õpiku suhtes ma olen vaikselt ja järjest rohkem eriarvamusel, Kadriorus ja enda tutvusringkonnas sa seda sodi ei näe. Ma arvasin ka, et isegi ülikoolis tuleks tulla raskemate õppeainetega vastu, aga viimasel 1-2 aastal enam nii ei arva (ja ma loen ekret vähemalt sama primitiivseks kui vremjat uskuv inimene). Osa järgmist põlvkonda kuuleb kodust ainult: oh kak u naz bõl vsjo tak horosho.
Post a Comment