Monday, August 19, 2019

Mugavustsoonist välja

Sattusin Internetis tervise-gruppi. Grupp on a) ainult naised b) tugeva toidufoto-fetišiga, aga muidu väga tore. Ma iga õhtu mõtisklen, et peaks toidule vastukaaluks sinna joodud õlle pilte panema. Seni pole julgenud. (Õlut joome sõpradega ja vähe, aga see eest hästi imelikke.)

Aga - nagu öeldud - tore grupp on.

"Mine mugavustsoonist välja", käskis kuri treener ükspäev. "Ja reedel raporteeri!"

Mõtlesin kohe mitu asja välja, mis mu tsoonist väga välja viivad. Aga alustasin sellega, et jooksin 10 km. Kõik mu viimased jooksud on olnud mingi sohiga, umbes et pärituult / allamäge / pausidega. Ebamugavus seisnes siis selle, et panin end jooksma järjest ja ühtlaselt. Algus-lõpp samas kohas, kell käis kogu aja.

Tuli välja küll. Kilomeetri ajad 5:35 ja 5:52 vahele, 10 km netoaeg 57:20. Aga oli raske, ausalt.

Tegelt peaks hakkama tervisepäevikut pidama. Põhiliselt tuleks arvet pidada puhkuse üle. Ma rabelen kogu aeg ja puhkan liiga väge. Eelmine nädal: L-P käisime kanuuga Jägala jõel, kanuus lisaks minule Alo ja Ove, sõudsin ja tüürisin ja rabasin kolme eest ja lisaks kõik ületassimised ja kanuu kõrval sumamised ja muu sahmimine. Ja nii iga päev. Reedel enne matka käisin rattaga Kõrvemaal, neljapäeval enne seda lastega orienteerumis-päevakul, kolmapäeval enne seda rattaga Kõrvemaal, saate aru küll. Aga no on suvi, kuidas ma istun ilusa ilmaga toas? Ikka lähen rattaga sõitma või teen midagi. 

1 comment:

Nele said...

Alati kui näen kusagil mõnd ilusaks sätitud ja tervislikust ning värvilisest kraamist toidust tehtud toidufotot, tekib mul vastupandamatu tahtmine üles pildistada ja sotsiaalmeediasse postitada oma makaronid hakkliha ja ketšupiga või keeduvorstisai. Nii tasakaalu mõttes.