Sunday, February 4, 2018

Prantsuse haigus

Niisiis - Pariis.

SOG-IS MC kohtumine ehk Euroopa andmeturbe sertifitseerimis-skeemide vastastikuse tunnustamise lepingu juhtkomitee omavaheline arutelu. Erinevalt Brüsseli bürokraatide jaurudest on seal kohal riikide tipp-spetsialistid, jutt on konkreetne ja pädev, igal arutelul ja sõnavõtul on selge eesmärk. Eesti on consuming member (sest sertifitseerimis-võimekust meil pole ja niipea ei tule), kuid meid võetakse tõsiselt - nagu turbega seotud valdkondades tavaks. Eesti riigi heaks on seetõttu rõõm töötada.

Kolmapäeva õhtul - sinna. Meid võõrustav asutus on Grenelle kail Marsi väljaku lähedal. Mu  putka  hotell on samas ümber nurga. Teen öise ringi ümber Eiffeli torni.
Neljapäev - töö kuni kümneni õhtul. Teen pärast seda öise ringi linnas. Siksakki läbi Ladina kvartali Jumalaema kiriku ette, teispoolt jõge Louvre õuest läbi ja tagasi.
Reede õhtu peaks olema vaba. Jee! Saab valges linna näha. Montmartre, Montparnasse, Punane Tuulik ootavad mind!

Aga... Päeva venides tunnen, kuidas olemine läheb ebamugavaks. Lõuna jätan söömata, õhtu ka. Hotellis saades on selge, et ma ei lähe kuhugi. Kukun lõdisedes voodisse, tõmban teki peale ja suigun pool-unes hommikuni. Kell kuus ärkan, võtan natuke hotelli hommikulauast ja ajan end lennukile.

Ongi kogu Pariis.

No comments: