Sunday, December 31, 2017

Raamatutest

Mu blogrollis on järel ainult minuealised humanitaarid. No mõni on veidi noorem ja mõni veidi vanem, aga kõik on küpsed inimesed, naised, haridusega, seavad sõnu ritta hästi. Ja nad kõik loevad. Nii et viimane nädal on kulgend teiste inimeste lugemiselamuste lugemise rütmis. Ja see on ütlemata tore ja samas ka imelik. Sest.

Kõikide lemmikud on niiiii erinevad. OK, see ütleb, et maitseid on palju ja raamatuid on palju ja uusi raamatuid on ka palju. Aga siiski. Kui on järjest top-10 listid, millest ma mitte midagi ei tea, tundub ju naljakas?

Põhjused, MIKS raamatud meeldivad, on nii erinevad. Inimesed nagu päriselt leiavad, et raamatud v tegelased on nende elu v nende moodi? Identifitseeruvad? Ja see meeldib? Ma tean, et kirjanike (ja veel rohkem stsenaristide) eesmärk on leida lugejale-vaatajale vastav identiteet, aga et see tegelikult töötab kah? Ee. Ää. Mmm. Ei saa ometi olla!!

Siis leidub inimesi, kes loevad kümneid tuhandeid lehekülgi aastas. See on, nagu, 100 lk päevas. Hei! Kas teil elu pole? Aga ei, nende ülejäänud blogi ütleb, et neil selgelt ON elu!! Kuidas nii saab? Äkki ei ole neil facebooki kontot? (judin)

Rõõm on näha, et mõnedel on samad hädad mis mul. Kas Goodreadsis hinnata obje- või subjektiivselt? Mida teha pooleli jäänud raamatutega?

Mu oma kaks 2017 "tippu" on mõlemad samast teemast: II Maailmasõja koledused järelvaates.
"Jaht Eichmannile", Neal Bascomb
"Õhtuste udude aed", Tan Twan Eng
Esimene on dok-põnevik. Iisraeli salateenistus leiab ja püüab holokausti peamise korraldaja.
Teine on tagasivaade Jaapani okupatsioonile Kagu-Aasias.

Lugesin kokku 10000-11000 lehekülge. Enamik kirjandust oli üsna kerge. Hulk "Minu xxx" raamatuid, mõned Iida kõrvalt napsatud noortekad, natuke Varraku "Moodne aeg" sarja. Enamik loetust on pärit Kadrioru raamatukogust - aitäh neile!

4 comments:

Marca said...

Käisin paar päeva enne pühi raamatukogus, esimest korda nägin pikki järjekordi, ilmselt "sõltlased" varusid endale lugemist nendeks päevadeks kui raamatukogu kinni. Ma ise mõtlen ka sageli stiilis "kauaks mul raamatuid jätkub?", umbes nagu mõni sigarette vms "eluks vajalikku" varub, sest mis ma muidu teen tööpäeviti peale söömist ("korralikud inimesed" teeksidki vist kogu selle aja oma korralikku toitu, aga me ajame enamasti poolfabrikaatide jms läbi) ja enne õhtust internetisessiooni? Isegi kui ma telekat vaataks, ei tuleks sealt sel ajal midagi, kuskil trennis ennast piinata ka ei meeldi. Mul tõesti ei oleks selle tühja ajaga mitte midagi peale hakata, see teeb iga päev nii paar tundi vähemalt ja 100 lk jõuab selle ajaga läbi lugeda küll.

tari said...

no ja kus see blogroll siis on? ;)

Kaur Virunurm said...

Blogroll?
Vt mu eelmise aasta oma.

Alusta Kitty-st.
Loe ülalolevat Marcat. Tema arvustused on alati ägedalt isiklikud: ta ei kirjuta "see raamat on", vaid "see raamat on MINU JAOKS". See mõjub.
priimula, ritsik, nodsu, -aalane, siil. Kohati endiselt vvn.
pahnakal on koolistress ja tema ei jõua blogida.

tari said...

ahhh.. ei miskit uut