Sunday, December 18, 2016

Rail Baltica ja AECOM uuring

Facebookis vaieldakse.
Kaido linkis AECOM uuringu emakeelsele kokkuvõttele TJA lehel.
Ma lubasin lugeda ja arvamuse kirja panna.


Lühidalt:
- Kaubavedude prognoos on täiesti õhust võetud.
- Reisivedude prognoos on valedel alustel.
- 21. sajandi poliitilised muutused ja majandussurutis on arvestamata.
- 21. sajandi tehniline progress on arvestamata.


Nett on täis selle uuringu arvustusi.
Mul kui täielikul võhikul pole ekspertidele midagi sisulist lisada.
Järgnevad lihtsalt muljed, mis mul lugedes tekkisid.

- Uuring eeldab, et tee ehitatakse, mitte ei hinda seda, kas peaks. Tekst on täis kindlas kõneviisis laused "RB ehitatakse aastatel x-y" jne.

- Uuring on vana. aluseks on 2000 - 2007 andmed, kohati ka 2008. Need on praeguseks puhtalt AEGUNUD.
2009 andmed jäeti kõrvale, kuna siis oli majanduslangus ja see lihtsalt EI MEELDINUD.
Tsitaat:
"Aastal 2009 toimusid põhja-lõuna suunal enamikes lähte- ja sihtkohtades tonnaažis dramaatilised muutused seoses globaalse majanduslangusega. Seetõttu otsustati võtta aluseks 2008. aasta, kuna on tõenäoline, et see kajastab pikaajalisi mahte paremini kui 2009. aasta andmed."

Kes on Eesti või üldse Ida-Euroopa uusi majandus-prognoose lugenud, teab, et neis valitseb räme pessimism.
AECOM elab aga 200x aasta roosas, kiirelt paisuvas mullis.

- Kauba-veo prognoos põhineb sisuliselt ühel jalal: et Soome-Saksa paberi-transport a) kolib RB peale üle b) kasvab.
Kust selline eeldus - ei tea. Tegelikult ta väheneb ja RB peale ta küll ei lähe.

- Reisi-veo prognoos põhineb ennustusel, et Tallinn - Pärnu - Riia reisivedu läheb lendama ja Tallinn - Tartu oma lakkab olemast. Tegelikult on vastupidi.

- Metoodika longgggab. Kuna meil on piiriülest liiklust nii vähe, ei tööta tavaline prognoosimise metoodika. Uuring tunnistab seda ja improviseerib seetõttu lennult. Sisuliselt on prognoosimiseks valitud meetod, mis annab võimalikult positiivse tulemuse.
- Arvestamata on iseliikuvad sõidukid. Nii rekkade kui sõiduautode pikamaa-liiklust mõjutab see oluliselt.
Automaatika muudab maantee-sõidu ohutumaks ja pikkade lõikude läbimise kergemaks.
RB arvutused on tehtud aastani 2040, kohati ka 2050+.
Rumal on jätta nii oluline muutus nii pikas prognoosis arvesse võtmata!

- Demograafia. Elanikkonna vähenemisega on arvestatud, vananemisega mitte.
On arvata, et see mõjutab reisimist negatiivselt.

- Poliitika ja Vene suhted. 2010 ei olnud julgeoleku-olukord Euroopas see mis täna - Ukrainas veel ei sõditud, Venemaa oli normaalne partner ja venelased reisisid. 2016 on olukord hoopis teine.

Ma ei saa aru, kuidas saab nii valedel alustel tehtud uuringu pealt midagi ehitada.
Saati siis rahvusvahelist infrat.

Viiteid:
Kokkuvõte TJA lehel + kõik muu
Kokkuvõte TJA lehel - PDF
TTK rektor Enno Lend - arvamus - sügis 2016
Avalikult RB-st, AECOM vigade analüüs, Priit Humal, 2014


2 comments:

Anonymous said...

Tänan, oli hea lugemine.

Loogikas on õigus, kuna tasuvusarvutus on vale, siis seda ei tohi teha ja rohkem ei ole vaja mõtelda. Poliitika ja otsused ei põhine loogilisel mõtlemisel.

Sa lähtud eeldusest, et RB ehitajad tegelikult ei tea, mida teevad. See võib ja tõenäoliselt on nii, aga eeldame teisiti.

"Kauba-veo prognoos".
Mõtleme nii, et kui see ei saa olla Soome paber, siis mis see saab olla.
Üks vanem ehk elukogenud ja intelligentne tuttav on veendumusel, et see on fosforiit. Konkreetse inimese kohta paranoiat ei oskaks arvata, kuid tema elukogemus ja haritus on piisavad, et teha intelligentseid oletusi. Ehk, see on päris tõenäoline.
Fosforiiti ei saa panna RB tasuvusse kirja.
Väide on halb, kuna seda saab ümber lükata ainult aja jooksul.

Anonymous said...

Lugesin FB postituses numbreid.
Halduskulu 100M aastas. Ma ei teadnud varem sellist numbrit.

Halduskulu peab kusagilt tulema ja see summa on liiga suur, et riik maksaks maksudest kinni.
Ehk, RB on samaväärne fosforiidi kaevamisega. Kahjuks ma ei näe E-M. Tiit artiklit.

Meenub nähtud intervjuu majanduse ründamisest. Ma ei mäleta nii täpseid sõnu, et suudaksin uuesti üles leida.
Meetod, riigile müüdi maha oluliselt suurem infra, mida tal ei oleks kunagi vaja läinud, antud näitel elektriliinid. Mahtu paisutati konsultantide poolt teadlikult. Kui need olid valmis ehitatud, siis pidi ka maksma, võimalik et isegi ainult halduskulu. Tulemusena pidi riik kuuletuma.