Ring ümber Lasnamäe
Gea on süüdi!!!
Kutsus inimesi sörkima ümber Viimsi, et 30 km järjest liikuda saaks.
Tema ajastus mulle ei sobind, seega jooksin siis ise.
Samuti 30 km, aga ümber Lasnamäe.
Et huvitavam saaks, siis öösel.
Plaan: Joosta 3 tundi või 30 km (ideaalis üks ja sama), tempoga 6 min/km.
Start 21:26.Ronin trepist Lasnamäe nõlvale, teen auringi ümber Pae järve. Tempo algul 6-7 min/km.
Lauluväljakult mööda ja Maarjamäe nõlvale. Sörgin kaldapealsel vanal teel. Kottpime ja auklik, vahepeal on vene noorte seltskondi.
Hoian kiirust 6 min/km, ehkki see on üsna raske: kogu aeg kipub kiiremaks. Minek on mõnus, pehme, tunne on nagu jalutades.
Piki Vana-Narva mnt kergliiklusteed Iru sillani. Alguses oli plaan siit Viimsi poole pöörata, aga kiriku juures tekib mõte: jookseks ümber Lasnamäe! Et tee liig lühike ei saaks, tuleb minna ka ümber Iru. Seega ületan silla ja pööran Saha-Loo tee peale, päris-Narva mnt suunas.
Kottpime Saha-Loo tee on oodatust lihtsam ja lühem. Mind peatab rekka. Välismaal juht, küsib teed mingi OÜ juurde. Oleme GPS järgi õiges kohas, aga ettevõtet ei leia. Ma ei oska aidata, sest koht on tõesti õige, ainult sissepääsu pole. Aga kabiinist alla ronides astun loiku ja teen jalad märjaks.
See rekka-peatus on ka raja ainus puhkepaus.
Pärast Iru el-jaama läheb põnevaks. Keeran uuele valgustusega kergliikusteele, mis jookseb Narva mntga samas suunas Lasnamäe poole. Kahtlustan küll, et see on mingi lõks... Valgustus lõpeb kerg-liiklus-sillal. Pole hullu - mul on pealamp. Ja olen vähemalt Pirita jõest üle. Aga siis lõpeb ka tee! Fakk... Seiklen võsa vahel ja kirun lolli tee-omanikku, kel on raha panna üles valgus, aga umbtee sildi jaoks mõistust ei jätkunud.
Narva mnt asemel satun liiklus-sõlme ehitusse. Suman liivas ja tunnen esimest korda, et jalad on väsinud. Joostud on ainult 15 km, pool maad.
Narva mnt teepeenart pidi Lasnamäele. 20 km saab täis Sõjamäe raudtee-sillal - 2 tundi. See on ka raja kõrgeim koht. Poolmaraton 2:05.
Siiani oli joosta väga kerge. 20 km peal oli liikumine mõnus, pingutuseta, hingamine korras, miski ei andnud tunda. Aga 23-24 km kandis hakkab raske. Jooksen Lasnamäe nõlva pidi tagasi Lauluväljakule ja nüüd pean 6 min/km tempo jaoks juba pingutama.
Pärast Lauluväljaku laskumist on aga surm. Valutavad varbad; päkad; sääred; reied; puusad. Kogu aeg on tahtmine maha istuda ja puhata. Kuid 30 km jaoks tuleb veel Russalka kandis edasi-tagasi sörkida... Kell saab pool üks, Pirita tee on auto- ja inimtühi, sörgin tühjal teel täiesti üksi.
30 km - 2.58.
Lõpetan jooksu ja astun sisse Petrooleumi Statoili.
Pilt tahab eest minna. Nii halb pole mul olnud pärast ühtegi jooksu!!! Kõik valutab, silme ees virvendab, tuigun. Istun maha, koju (500m) minna pole jaksu. Tahaks vaikselt maas lamada ja haliseda.
Joon laksust ära liitri õunamahla; saan magusamürgituse ja nüüd tahaks lisaks ka oksendada.
Söön; taastun; kõnnin koju; ja ei saa üldse aru, miks ma seda kõike tegin.
Ah jah.
Süüdi on ju Gea!
Kutsus inimesi sörkima ümber Viimsi, et 30 km järjest liikuda saaks.
Tema ajastus mulle ei sobind, seega jooksin siis ise.
Samuti 30 km, aga ümber Lasnamäe.
Et huvitavam saaks, siis öösel.
Plaan: Joosta 3 tundi või 30 km (ideaalis üks ja sama), tempoga 6 min/km.
Start 21:26.Ronin trepist Lasnamäe nõlvale, teen auringi ümber Pae järve. Tempo algul 6-7 min/km.
Lauluväljakult mööda ja Maarjamäe nõlvale. Sörgin kaldapealsel vanal teel. Kottpime ja auklik, vahepeal on vene noorte seltskondi.
Hoian kiirust 6 min/km, ehkki see on üsna raske: kogu aeg kipub kiiremaks. Minek on mõnus, pehme, tunne on nagu jalutades.
Piki Vana-Narva mnt kergliiklusteed Iru sillani. Alguses oli plaan siit Viimsi poole pöörata, aga kiriku juures tekib mõte: jookseks ümber Lasnamäe! Et tee liig lühike ei saaks, tuleb minna ka ümber Iru. Seega ületan silla ja pööran Saha-Loo tee peale, päris-Narva mnt suunas.
Kottpime Saha-Loo tee on oodatust lihtsam ja lühem. Mind peatab rekka. Välismaal juht, küsib teed mingi OÜ juurde. Oleme GPS järgi õiges kohas, aga ettevõtet ei leia. Ma ei oska aidata, sest koht on tõesti õige, ainult sissepääsu pole. Aga kabiinist alla ronides astun loiku ja teen jalad märjaks.
See rekka-peatus on ka raja ainus puhkepaus.
Pärast Iru el-jaama läheb põnevaks. Keeran uuele valgustusega kergliikusteele, mis jookseb Narva mntga samas suunas Lasnamäe poole. Kahtlustan küll, et see on mingi lõks... Valgustus lõpeb kerg-liiklus-sillal. Pole hullu - mul on pealamp. Ja olen vähemalt Pirita jõest üle. Aga siis lõpeb ka tee! Fakk... Seiklen võsa vahel ja kirun lolli tee-omanikku, kel on raha panna üles valgus, aga umbtee sildi jaoks mõistust ei jätkunud.
Narva mnt asemel satun liiklus-sõlme ehitusse. Suman liivas ja tunnen esimest korda, et jalad on väsinud. Joostud on ainult 15 km, pool maad.
Narva mnt teepeenart pidi Lasnamäele. 20 km saab täis Sõjamäe raudtee-sillal - 2 tundi. See on ka raja kõrgeim koht. Poolmaraton 2:05.
Siiani oli joosta väga kerge. 20 km peal oli liikumine mõnus, pingutuseta, hingamine korras, miski ei andnud tunda. Aga 23-24 km kandis hakkab raske. Jooksen Lasnamäe nõlva pidi tagasi Lauluväljakule ja nüüd pean 6 min/km tempo jaoks juba pingutama.
Pärast Lauluväljaku laskumist on aga surm. Valutavad varbad; päkad; sääred; reied; puusad. Kogu aeg on tahtmine maha istuda ja puhata. Kuid 30 km jaoks tuleb veel Russalka kandis edasi-tagasi sörkida... Kell saab pool üks, Pirita tee on auto- ja inimtühi, sörgin tühjal teel täiesti üksi.
30 km - 2.58.
Lõpetan jooksu ja astun sisse Petrooleumi Statoili.
Pilt tahab eest minna. Nii halb pole mul olnud pärast ühtegi jooksu!!! Kõik valutab, silme ees virvendab, tuigun. Istun maha, koju (500m) minna pole jaksu. Tahaks vaikselt maas lamada ja haliseda.
Joon laksust ära liitri õunamahla; saan magusamürgituse ja nüüd tahaks lisaks ka oksendada.
Söön; taastun; kõnnin koju; ja ei saa üldse aru, miks ma seda kõike tegin.
Ah jah.
Süüdi on ju Gea!
http://connect.garmin.com/
Järgmisel päeval:
On ootamatult okei olla; lihased ei valuta; küll aga valutavad varbad. Ilmselt on vaja uut & laiemat tossupaari.
On ootamatult okei olla; lihased ei valuta; küll aga valutavad varbad. Ilmselt on vaja uut & laiemat tossupaari.
1 comment:
palun vabandust :)
meiega poleks sul pärast halb olnud, sest me läbisime sama maa peaaegu kaks korda pikema ajaga, vahepeal olid mõnusad lebopeatused ka. Lõpus olek oli väsinud, aga õnnelik ja oleks jaksanud veel.
Väga tubli oled, et üksi suudad/viitsid!
Post a Comment