Wednesday, August 27, 2014

Pirita MTBO

Joostud on niigi, seega läksin Pirital ratta-orienteerumist proovima. Eelmine MTBO Jõelähtmel oli mu kõigi aegade kõige feilinum päevak, seega tahtsin lihtsalt raja läbida, ei muud.

Kaardialus on kadunud - tuli sõita kaart käes. Maastikul ühe käega ratast ei kontrolli, seega olin kogu aeg üli-ettevaatlik. Lisaks kaob kaarti kokku-lahti voltides ära suunataju. Iga pilk kaardile nõudis pausi tegemist ja iseenda "üles otsimist" - jama.

Kohe KP2 selgus, et ratta-O kaart on teine asi kui jalgsi-O oma. Otsisin kaua teed, mis minu arust pidi olema lai ja pirakas, aga maastikul väljendus raskelt märgatava rajana võsas. Pirita teederohkus on ka jalgsi-kaardil tüütu, rattakaardil oli kohati lihtsalt sigrimigri... Ambrose mäel - mida ma ometi võiks tunda!!! - eksisin täiesti ära ja otsisin KP-d täiesti valest kohast.

Aga raja läbisin, kogemuse sain. Ja kui eelnev tundub kurtmisena, siis - kaks tundi rahulikku rattasõitu (läksin kohale ka rattaga) Pirita maastikul, mis saaks olla parem?

Nägin ka homse kolmapäevaku raja märgistust. Ei, ma ei taha sinna minna.