Roheliste rattamatk - Märjamaa
Katiga käisime koos rattamatkal viimati saja aasta eest Bosnias. Seekord siis pretensioonitu Märjamaa. Lauana lauge maastik, kruus ja võsa. Aga Kati arvas, et varakevadine mets annab ise vaatamisväärsuse mõõdu välja. Või vähemalt, et ettekäändeks käib küll.
Reede.
Hilinemine jättis meid ilma järtade (ajutised karstilised järved) jutust. Õnneks annavad Eesti Loodus ja keskkonnainfo.ee hea ülevaate. Muhamedi kabelis saime kohajutul napilt sabast, ürgmaantee-Praust tuli juba täiega kätte. Maastik oli nagu lubatud: õrnroheline võsa, võilill ja raps, sekka kenad ja heas korras külad. Ja kolhoosi-arhitektuuri laokil jäänukid.
Varbola maalinn on müstiline. Mis ime-inimesed selle küll kokku tassisid! Kui suur pidi sellise töö jaoks olema olema hirm ja tahe end kaitsta!!!
Curly Strings üllatas. Pidasin neid lõuna-eesti ullikesteks, kel omi lugusid vaid paar. Nii vist ongi, aga kontserdi andsid nad hea. Nii Vabarna kui Talsid naudivad mängimist, see paistab välja ja nakatab. Klappidest tundub "Kauges külas" uimasena, aga kohapeal oli kõik väga särtsakas, ja kontserdi edenedes aina enam, kokkuvõtteks hea tuju.
Laupäev.
Plaan oli 100 km lihtsalt läbi uhada, kultuuri võimaluste piires eirates. Ei tulnud välja. Elo vihje suunas meid 16:30 Kasari vanale sillale, kus laulis Kalevi kammerkoor. See oli selle matka maasikas!!!! Istusin sillal, kuulasin "Homset" ja tuletasin meelde, kuidas me seda Dvoinoi kurust üles punnides hingeldamise vahele laulsime. Uhh!!!!
Edasi läks kõik väga aeglaselt. Jäälinnu-peatuses tšillisime ornitoloogide ja külakiige seltsis terve tunnikese. Saime teada, miks süüa laulurästast, mina rabasin linnuteadust uue põrutava teooriaga linnunimetuste etümoloogiast. Ka edasi polnud meil kiiret. Sildadel peatusime. Rattal laisklesime. Vana-Vigala laagrisse jõudsime alles RailBaltica palaveri alguseks. Õhtul oli Audru Jõelaevanduse Pundi simman, et jalg ikka päris pehmeks saaks.
Pühapäev.
Arvasin, 57 km udime me paari tunniga ära, aga ei miskit. Kõigepealt nautlesime Vigala raudteejaamas. Siis ühe teise Vigala kirikus. (Vigalaid on sealkandis nimelt rohkesti.) Siis Velise õigeusu kirikus. Selle päeva maasikas oli aga Sillaotsa talumuuseum. Erinevalt ülejäänud Märjamaast oli see kaelasadand ratturiteks ette valmistunud. Kiluvõileivad! Rabarbrikook! Kama! Karask! Kui odav ja KUI MAITSEV! Kõik pugisid kahe suupoolega. Muuseum ise on aga täiesti ulme. Koduleht http://www.velise.ee/saurus/ ei anna sellest mingit aimu. Kohalikud fännid on nimelt kogunud MASSSSIIIVSES koguses vana tehnikat. Neil on küünide kaupu ürgaegseid põllumasinaid, isetehtud traktoreid, saane vankreid mootoreid... minge ja imestage ja laske end harida!!!!
Seekordne matk pidi olema sildade matk, seega vaatasime ekstra hoolikalt Konuvere silda, eriti altpoolt - Kati pesi pead ja mina jalgu. Enne Matvere kontserti tegime Märjamaa keskplatsil veel paar 0% õlut, jäime neist purju ja eksisime linna peale ära. Ega nalja ei saa, kui ise ei tee!
Isiklikus plaanis oli pühap muidugi huvitav, sest otsisin kogu aeg silmadega tšikki, kes end mulle eelmisel öösel kaela riputas ja kempsu eskortida käskis. Lühikese teekonna jooksul toimus intensiivne infovahetus, nii et ta kutile sain hiljem teadjalt öelda "sa pole selle daami mees, vaid ainult tema laste isa".
Pudipadi
- Maastik. Läänemaa on tõesti igav. Samas hea ikka, et nähtud sai!
- Programm. Minu arust täitsa piisav.
- Kilometraaž. 230 km, päevade kaupa: 70 + 100 + 60.
- Sport. Kolm päeva aeroobset trenni, kiiremad sutsud vahepeale - rohelised ftw!
- Sõbrad. Neid oli, ja häid, aga võinuks olla rohkem.
- Lapsed. Matkapeerud on vanaks jäänud, aga uus põlvkond kasvab peale. Matk oli täis tittesid, 10a kanti, kes sõitsid kogu distantsi läbi. Respekt, lapsevanemad ja lapsed, mina nii ei oska!
- Korraldus. Kõik sujus suuuuuuurepäraselt!!!!
- Roheline huinamuina. Seda oli parajas koguses ja sellest sai end eemale hoida. Strandbergi polnud, mis on uskumatu ja arusaamatu ühekorraga.
- Alko, prügi jne. Laagriplats oli PUHAS. Matkaliste käitumine üldiselt adekvaatne, hiiepuu otsas ronimine välja arvata. Joodikute jaoks oli mõlemas laagris lõke. Väga viks värk; soovijad said jorutada, kedagi otseselt ei segatud.
Soovitused
Käige Konuvere vanal sillal!!! Pärnu maantee 78. kilomeetril.
Käige Sillaotsa talumuuseumis!
Käige Curly Stringsi kontserdil! Või siis ükskõik kus, kus Vabarna-kutt esineb.
Minge järgmisel kevadel Haanjasse!
Aitäh
Tiiule-Matile, kes lapsi / lapselapsi hoidsid!!!
Reede.
Hilinemine jättis meid ilma järtade (ajutised karstilised järved) jutust. Õnneks annavad Eesti Loodus ja keskkonnainfo.ee hea ülevaate. Muhamedi kabelis saime kohajutul napilt sabast, ürgmaantee-Praust tuli juba täiega kätte. Maastik oli nagu lubatud: õrnroheline võsa, võilill ja raps, sekka kenad ja heas korras külad. Ja kolhoosi-arhitektuuri laokil jäänukid.
Varbola maalinn on müstiline. Mis ime-inimesed selle küll kokku tassisid! Kui suur pidi sellise töö jaoks olema olema hirm ja tahe end kaitsta!!!
Curly Strings üllatas. Pidasin neid lõuna-eesti ullikesteks, kel omi lugusid vaid paar. Nii vist ongi, aga kontserdi andsid nad hea. Nii Vabarna kui Talsid naudivad mängimist, see paistab välja ja nakatab. Klappidest tundub "Kauges külas" uimasena, aga kohapeal oli kõik väga särtsakas, ja kontserdi edenedes aina enam, kokkuvõtteks hea tuju.
Laupäev.
Plaan oli 100 km lihtsalt läbi uhada, kultuuri võimaluste piires eirates. Ei tulnud välja. Elo vihje suunas meid 16:30 Kasari vanale sillale, kus laulis Kalevi kammerkoor. See oli selle matka maasikas!!!! Istusin sillal, kuulasin "Homset" ja tuletasin meelde, kuidas me seda Dvoinoi kurust üles punnides hingeldamise vahele laulsime. Uhh!!!!
Edasi läks kõik väga aeglaselt. Jäälinnu-peatuses tšillisime ornitoloogide ja külakiige seltsis terve tunnikese. Saime teada, miks süüa laulurästast, mina rabasin linnuteadust uue põrutava teooriaga linnunimetuste etümoloogiast. Ka edasi polnud meil kiiret. Sildadel peatusime. Rattal laisklesime. Vana-Vigala laagrisse jõudsime alles RailBaltica palaveri alguseks. Õhtul oli Audru Jõelaevanduse Pundi simman, et jalg ikka päris pehmeks saaks.
Pühapäev.
Arvasin, 57 km udime me paari tunniga ära, aga ei miskit. Kõigepealt nautlesime Vigala raudteejaamas. Siis ühe teise Vigala kirikus. (Vigalaid on sealkandis nimelt rohkesti.) Siis Velise õigeusu kirikus. Selle päeva maasikas oli aga Sillaotsa talumuuseum. Erinevalt ülejäänud Märjamaast oli see kaelasadand ratturiteks ette valmistunud. Kiluvõileivad! Rabarbrikook! Kama! Karask! Kui odav ja KUI MAITSEV! Kõik pugisid kahe suupoolega. Muuseum ise on aga täiesti ulme. Koduleht http://www.velise.ee/saurus/ ei anna sellest mingit aimu. Kohalikud fännid on nimelt kogunud MASSSSIIIVSES koguses vana tehnikat. Neil on küünide kaupu ürgaegseid põllumasinaid, isetehtud traktoreid, saane vankreid mootoreid... minge ja imestage ja laske end harida!!!!
Seekordne matk pidi olema sildade matk, seega vaatasime ekstra hoolikalt Konuvere silda, eriti altpoolt - Kati pesi pead ja mina jalgu. Enne Matvere kontserti tegime Märjamaa keskplatsil veel paar 0% õlut, jäime neist purju ja eksisime linna peale ära. Ega nalja ei saa, kui ise ei tee!
Isiklikus plaanis oli pühap muidugi huvitav, sest otsisin kogu aeg silmadega tšikki, kes end mulle eelmisel öösel kaela riputas ja kempsu eskortida käskis. Lühikese teekonna jooksul toimus intensiivne infovahetus, nii et ta kutile sain hiljem teadjalt öelda "sa pole selle daami mees, vaid ainult tema laste isa".
Pudipadi
- Maastik. Läänemaa on tõesti igav. Samas hea ikka, et nähtud sai!
- Programm. Minu arust täitsa piisav.
- Kilometraaž. 230 km, päevade kaupa: 70 + 100 + 60.
- Sport. Kolm päeva aeroobset trenni, kiiremad sutsud vahepeale - rohelised ftw!
- Sõbrad. Neid oli, ja häid, aga võinuks olla rohkem.
- Lapsed. Matkapeerud on vanaks jäänud, aga uus põlvkond kasvab peale. Matk oli täis tittesid, 10a kanti, kes sõitsid kogu distantsi läbi. Respekt, lapsevanemad ja lapsed, mina nii ei oska!
- Korraldus. Kõik sujus suuuuuuurepäraselt!!!!
- Roheline huinamuina. Seda oli parajas koguses ja sellest sai end eemale hoida. Strandbergi polnud, mis on uskumatu ja arusaamatu ühekorraga.
- Alko, prügi jne. Laagriplats oli PUHAS. Matkaliste käitumine üldiselt adekvaatne, hiiepuu otsas ronimine välja arvata. Joodikute jaoks oli mõlemas laagris lõke. Väga viks värk; soovijad said jorutada, kedagi otseselt ei segatud.
Soovitused
Käige Konuvere vanal sillal!!! Pärnu maantee 78. kilomeetril.
Käige Sillaotsa talumuuseumis!
Käige Curly Stringsi kontserdil! Või siis ükskõik kus, kus Vabarna-kutt esineb.
Minge järgmisel kevadel Haanjasse!
Aitäh
Tiiule-Matile, kes lapsi / lapselapsi hoidsid!!!
1 comment:
1) oh jah, see dvoinoi kuru.. tahad äkki kalevi koorile ise kiitsue postitada, annan lingi?
2) sillaotsa talumuuseum on väga vinge koht väga külalislahke ja pühendunud pererahvaga. olen seal eelmisel kooriga käinud korduvalt suvealguseüritusel.
3) vigalad peavad kõik peas olema korralikul inimesel! ja nende nimede saamislood!
Post a Comment