Jälle jooksma!!!

Olen nüüd paar korda sörkimas käinud.
Raske on.
Pulss lendab väikse pingutuse peale 200 alla. (No ma muidugi ei hoia teda seal.)
Jalad /reiepealsed/ on valusad.
Märga ilma kardan, külma kardan, tossud on jalas ebamugavad, no kõik on kuidagi eriti vale.

Tunne on nagu augustis, pärast Elbruse-avariid.
Ainult suvega võrreldes on mul üle 10 kilo kaalu juures.
Nii et lisaks jooksmisele lükkan enda ees mingit naljakat palli, mis arvab, et ta on minu kõht ja ei taha üldse ise veereda.

Ähh.
Puhh.

Paremalt poolt aga: esimesed paar sörki pole liigestesse tunda andnud; sügisese maratonini on veel kaua aega; õhtud lähevad aina valgemaks ja joostavamaks; varsti sulavad metsateed ka kuivaks ja vot siis saab alles mõnuga vudima minna.

Kui keegi vajab õhtuti Kadrioru / Pirita kandis sörgikaaslast, siis kaur@obs.ee.