Wednesday, February 28, 2024

Kukkusin jääauku,

ronisin välja, kukkusin uuesti, ja siis veel uuesti.

Ehk siis "Haabersti Linnaosa Valitsus koostöös Pirita Vabatahtliku Merepäästega" (läbiv suurtäht) korraldas jäält päästmise õppuse. Harku järve ranna taliujumise-augus. Käisin vees kaks korda kuivülikonnaga, kolmas kord ilma. Tahtsin proovida, kuidas päris külmašokk kehale mõjub.

Muljed:
- Ka naasklitega on välja saamine raskem kui ma arvasin. Jalgade veega tasa saamine vajab tööd.
- Kergem on ronida kohast, kus jää serv ei ole päris sirge, vaid on nurk või sopp - nii saab põlve kõrvalt jää peale panna.
- Vette sattumise külmašokk läheb paari sekundi ootamisega üle.
- Kõht segab :(

Hea harjutus. Loodan, et päris looduses ei lähe vaja.

Pärast sai saunas üles soojeneda, ja tegin suuskadega jää peal 2 km ringi.

Materjalid.
Enesepääste: https://veeohutus.ee/talv/enesepaastmine-jaaaugust/

Roomab vist linnaosa vanem isiklikult


4 comments:

TT said...

Olen läinud süstaga ümber Pirita jõel jäätükkide vahel. Shokki nagu polnud aga paari minuti väljaujumise lõpus läksid lihased kangeks. Vestid muidugi seljas. Üles soenemiseks kiirelt märjad riided seljast ja poolpaljalt kaldal edasi-tagasi jooksu enne kui kilekotist enamvähem kuivad vahetusriided selga sai. Süsta päästsime ära.

notsu said...

üritan nüüd pingsalt meenutada, kas mu talisuplus-katsetustel oli külmašokk või mitte. Kui oli, siis pärastine endorfiiniplahvatus pühkis ilmselt minema.

nii või teisiti ei olnud need samavõrd ühiskondlikuks hüvanguks kui nüüd Kauril.

mustkaaren said...

Ega Su syda haiget ei saanud? Mõnikord on pärast suuremat pingutust või šokki alles hiljem halb olla, sellel on mitu viisi.

Kaur said...

Aitäh! - aga ei. See ei olnud nüüd nii suur pingutus.

Mul oli see harjutus pigem lõbu pärast, ühiskondlikku kasu ma sest ei usu.