Uiskudel oskan ma täpselt ühte asja - edasi liikuda. Lühike maraton võiks mulle siis ju meeldida? Sebisin Iida kaasa, ja sõitsingi läbi, ja meile mõlemale meeldis.
Rada (foto varastasin ürituse lehelt):
Ilm: Auto ütles hommikul Tallinnas -12C, Jüris -22C, lõime juba põnnama. Aga Viljandis oli -7C ehk ideaalne.
Rada: 5 km ring vingerdas järvel edasi-tagasi. Kilomeeter pärituult, kilomeeter vastu.
Jää: üldiselt väga hea, mõned praod ja ühes kohas pehmem koht. Seal oli korraldaja abis liiklust suunamas.
Teised sõitjad: kakerdati igatepidi, see on tõesti rahvamaraton :) Hästi palju lapsi oli.
Sõit ise: Alustasime kõige sabast. Kui "kell" helises, tegin mina alles Iidas pilti :) Tänuks sain kogu raja kelleski mööda sõita. Nägin mõnda kukkujat, aga midagi ohtlikku vist ei juhtunud. Küsisin finišis meediku käest - too kinnitas, et õnnetusi selleks ajaks polnud ühtegi.
Tulemus - olen täpselt poole peal, 350 osalejat ja ma olen 163. lõpetaja.
Aeg ja kiirus - 10 km / 38 min tähendab keskmiseks 15 km/h. Seda on vähe. Põhjus järgmisel aastal harjutada ja kiirem olla :)
Iida sõitis iluuiskudega ja mõnevõrra aeglasemalt, aga ka talle meeldis.
Pärast võistlust käisin Herr Arturis söömas, mõtlesin veidi, tulin järvele tagasi ja sõitsin veel 10 kilomeetrit.
