Kaberla - Kaberneeme rattamatk

Kaberla ümbruse metsad on rattasõiduks imelised. Siin on toredaid singleid, pikki laugeid mäeharju, üles-alla mõhnastikke, Balti klindi lõike. Ilu jaoks on lähedal meri, Jägala jõgi, Linnamäe paisjärv ja veel mõned veesilmad. Loodus-imedest on siin Augu Suurkivi ja Ubari pank. Tööstuspärandist Linnamäe HEJ. Ajaloo õudusi meenutab Kalevi-Liiva mälestuskoht. Et trenni ka saaks, on mereäärsed rajad mõnuga liivased.

Täna sõitsime kõik need kohad läbi. 

Oli imetore sügisilm - leebe päike, kümme kraadi sooja, tuuletu. 

- algus Kalevi-Liiva memoriaali lähedal

- sõit piki vana Antsülusjärve rannavalli. Selle harjal on täies pikkuses rajake Kalevi-Liivalt Linnamäeni (ehk Jägala-Joasuu kergliiklusteeni).

- piilume Linnamäe paisjärve. Paar nädalat tagasi oli see tühjaks lastud, järvepõhi alasti muda. Nüüd jälle täis ja tavaline. Ainult veetase on veidi madal, rant järve ääres on veel rannakarpe täis.

- Linnamäe hüdroelektrijaam. Käib ehitus, vist kalade trepp.

- Jõesuu rippsild. J sõidab rattaga üle, mina ei julge.

- Punamäe rand Jõesuus veidi põhja pool. Ilus liivane.

- Metsahundi uus elurajoon. Hästi ehitavad...

- Liivased metsateed Neeme ja Kaberneeme vahel. 

- RMK Kaberneeme lõkkekoht Ristisoo järve ääres.

- Kaberneeme rand ja küngastik.

- Augu Suurkivi ja Kandukivi Haapse küla servas. Augu kivi otsa viib redel, kuid kivi on märg ja nii libe, et mul on seal tõsiselt hirm. 

- Ubari panga pealne rada

- Riiamäe "oosi" pealne rada. Ubari loodustarkuse keskuse püstkojad on siit aga kadunud. 

- Kaberla oja äärne matkarada

- Kalevimägi ja liivaluited Kalevi-Liival

Enamik sõitu oli metsateel ja singlitel. Maastikurattaga mõnus, linnarattaga... vähem. Päris jänni jäime Kaberla oja ületusel enne Ristisoo järve. Ei saanudki üle, tegime Kaberneeme kaudu 2 km ringi.

33 km.

Neli tundi.

Viiekesi.

GPS rada.

H. kandis peegelkaamerat ja tegi palju pilte, näiteks mina Suurkivi otsas libisemas või J Jõesuu rippsillal vingerdamas.

Ubari panga serv

Linnamäe tammi ehitustööd

Linnamäe paisjärve kallas

Uus jalgratas - Strada 600

Ostsin uue jalgratta.
Stevens Strada 600.
Linna- ehk tarberatas.
Tööl ja poes käimiseks ja matkamiseks.
Süsimust, igasuguse värvita.
Tootja info / spec: https://www.stevensbikes.de/2020/index.php?bik_id=108

Olen uut ratast otsinud päris kaua. Olemasolev Merida laguneb tasapisi. Siin on pikem jutt. Eelmise ratta ostsin 13 aasta eest ja ta on väga, väga palju kasutada saanud. Tartu Maratonid, palju Xdreame ja muid võistlusi, pikad matkad. Algsest rattast on alles ainult raam, lenks ja grupp. Käiguvahetus pole korralikult toiminud viimased viis aastat, ja nüüd lisandus rattale kriuksumine, mille põhjust ei õnnestu tuvastata ega eemaldada. Ehk - oli aeg uus velo leida. Vana jääb Alole või Ovele. 

Poed on tarberatastest üsna tühjad. Nii et kui juhuslikult Pärnu maantee ProShop poes sobivat mudelit nägin, võtsin kohe ära. Valida oli kahe mudeli vahel, hind oli neil pea sama. Võtsin "viletsama". Strada 800 on veidi paremate komponentidega ja 2x11 käiguvahetusega. Minu valik ehk Strada 600 on 2x10. Kuid mulle ei meeldinud 800 käiguvalitsad (shifter), värv (hall vs must) ja lisaks tahtsin suuremat raami.

Kohe poes lasin rehvid vahetada laiemate vastu. 42 mm, peaaegu siledad. Teised sarnased rattad (Merida Speeder, Scott Metrix) ei sobinud mulle just seepärast, et neile ei saa panna laia rehvi ja/või porikaid.

Nüüd on esimene pikem sõit (50 km, Sõrve ja tagasi) tehtud ja muljed:

Üldiselt on ratas selline nagu soovitud. 

Keskmine sõiduasend, normaalne juhitavus.

Kiire.

Mis on imelik või harjumatu:

- Ratta suurus. Võtsin palju suurema raami kui "norm" minu pikkusele ette näeb. Pole kindel, kas see oli hea otsus. 

- Ratta jäikus. Täis alu raam, 42mm rehv ja täna sisse pandud 4 bar annavad üsna jäiga ratta. 

- Ülekanded. Sisuliselt on need MNT omad. Kõige aeglasem käik annab normaalse kadentsiga 10 kmh. Väiksem esihammakas katabki kiirused 10-28 kmh. Suurema esihammaka kiiremaid käike ei läinud täna vaja ka tugeva taganttuulega ja allamäge. Kuid matkarattal on vaja ka aeglasemaid käike. Hmm.

- Käiguvalitsad on ikka natuke imelikud. Pmst võiks sellisel rattal olla lihtsalt grip-shift. Lihtsam ja töökindlam ja jääks lenksule rohkem ruumi.

Lisavarustus on enam-vähem olemas. Täispikad porikad, lukk, tuled, pakiraam. Spidokas - mul pole aastaid olnud spidomeetrit, nüüd on, nii tore :) Puudu on veel kodarahelkurid. Sadula tahaks pehmema-laiema vastu vahetada. Ja pakiraamile paneks eraldi tagahelkuri / tule. 

Omaette trall oli pakiraamiga. Suutsin selle täna Hawaiist välja meelitada, läks poolteist tundi. Pood kõigepealt väitis, et neil pole pakikaid üldse. Aga - sai peale ja just selline, nagu mulle vaja. 

Geomeetria ja ülekannete teemad on kõik lahendatavad. Vajadusel saab kasvõi stem'i lühemaks ja esihammakad väiksemaks vahetada. Aga loodetavasti pole vaja. 

Kiidan ProShopi teenindust - asjalik ja pädev. Kõik lisavidinad pandi tasuta peale ja rehvid vahetati ära. 

Nüüd siis sõitma!

Tule kaasa! :)

Uuendus, paar päeva hiljem:
Ligi 200 km on sõidetud. Sõiduasend sai paika - uus vana sadul ja veidi kõrgem asend. Väikesed asjad on veel vaja teha - pakiraamikott peale passitada, pikema akuga tagatuli, jne. Üldiselt on aga kõik hästi. 

Poolteist aastat hiljem:

Hea ratas on. Mitte päris suurepärane - käigud on endiselt MNT omad ja valitsad imelikud, 1x11 peale minek on endiselt teema. Ja rehv võiks olla karvaseim ja raam vähem jäik. Samas tööl käimiseks on väga hea. Ja maanteel + kruusateedel matkamiseks suurepärane. Kõige pikem sõit on olnud üle 100 km järjest (ühe õhtuga) ja see oli täitsa mugav.

I ja Ü ostsid samast poest sarnased rattad. 

Paldiski Bike Xdream

Jõuame Hansuga Paldiskisse, helistan Priidule - "tšau kus oled ää?"
Priit: "Pärnus, mis siis? Oot kas võistlus on TÄNA...??? Pekki..."

Startisime vaid 20 minutit pärast pauku, mis on pmst super tulemus. Nutvad lapsed ja veidi pahased naised jäid poe ette maha, meie kimasime Muula mägedesse esimest KP-d otsima.

Neli tundi ratta-orienteerumist läks enam-vähem. 

Tegime päripäeva ringi - Pakri poolsaar,  Kersalu, Soodajärv, Põllküla, Laoküla. Plaan sai suht täpne. Võtmata jäid kaks KP-d, üks kaardi keskelt ja siis finiši-eelne. Ma usun, et oli üsna hea plaan. 

Tegime kolm orienteerumis-viga, igaüks täpselt neli minutit. KP 36 juures sõitsime teeotsast mööda. KP 46 juures otsisime punkti liiga vara. (Tundus triviaalne punkt, kuid mitmel tiimil läks seal kauguse taju täiesti sassi, arusaamatu.) KP 39 ei märganud õiget teeotsa - ma lihtsalt ei näinud kaardil üldse teist rada. Kusjuures Priit orienteerus iga vea-koha juures õigesti, kuid me ei osanud tema nõu kuulda võtta. Vigade tulemusena jäi finišisse sõites võtmata KP 37.

Paaris kohas oli ka rajavalik kaheldav - võimalik, et kas ringi sõitmise või otse minekuga oleks natuke võitnud. Põllkülas kulus paar lisa-minutit, kuna kaardil olev tee läks otse läbi hoovi, me ei uskunud seda ja proovisime ringi minna. 

1:40000 kaart oli seekord üsna hea lugeda. Segadust tekitas vaid Leetse pank Pakri poolsaare põhjakaldal, mis oli kaardil sisuliselt asfalttee tingmärgiga. KP-d olid väga kergetes kohtades. Orienteerumist oli vähe, enamik oli puhas panemine. 

Ühtegi fotot ma ei teinud :), ehkki aega oleks olnud. Sõitsime - noh - rahulikult. Läbisime 52 km. (Võrdluseks eelmise aasta Karepa Bike Xdreami 70 km.)

Aitäh korraldajatele ja võistkonna-kaaslastele. Oli tore :) 

September

Aaa-aaaaah, milline kuu!!!

Vaade Kazbegi tipust. Valge koonus ülal paremal on Elbrus, Euroopa kõrgeim mägi. 

Septembri algul rabelen nii nagu ei iial mu elus. Püüan ära lõpetada tööasjad (ei õnnestu), korraldada ära ema juubel (õnnestub hästi) ja saada korda Kazbegi-reisi asjad. Niisama välismaale võib minna kuidas tahad, aga kõrgmäed ei andesta. Jätad midagi kahe silma vahele ja... Ning siis selle kiire aja sees kaotan ära oma dokumendid. Käin neli korda PPA-s, istun iga kord tunde nende kontoris, nean Eesti politseid maailma põhja ja pean neid täiesti värdjateks. (Siiamaani pean.) Politsei võtab mu mõtteid kuulda ja teeb mulle ühel päeval kaks automaat-kaamera trahvi järjest. Mõlemad korrad saan litaka just tormates PPA kontori sabast tööle. Kodus ma pmst ei viibi. Mägedes saan sõnumi, et tööl on mingist ülitähtsast kirjast maha jäänud fail, mida me mitu päeva kokku panime.. Ja kätte seda ei saa, sest see on minu arvutis ja kodus. Ühesõnaga, kaos ja bardakk ja miljard hävinud närvirakku.

Nean maapõhja ennast ja oma ajaplaneerimist. Sest kogu, KOGU jama on mu enda tehtud. KÕIK tööd ja teod oleks võinud ära teha ka kuu aega tagasi. Selline serva peal elamine tapab närve ja suhteid ja üldse kõike minus ja minu ümber.

2. september - ema saab 80. Pidu toimub mitmesuguste möödarääkimiste tõttu Mon Repos'es ja saab väga hea. Koht on suurepärane - suur avar ruum, privaatne, ilus. Teenindus on suurepärane. Söök on ehk veidi liiga peen. Pidu on lihtne ja just sellist vist ongi vaja. Tegelik sünnipäev on mu emal tegelikult kolmandal septembril, aga pidu tuli pidada päev enne, sest järgmisel õhtul ma lendasin Gruusiasse.

3. septembri õhtu kuni 16. septembri hommik: Gruusia. Matkasime Kazbegi otsa (5050 meetrit) ja ronisime kanjonites ja nautisime niisama. Täiesti super puhkus - põnev, emotsionaalne, head inimesed ümberringi. Aitäh kõigile, kes sellel juhtuda aitasid. 

Gruusias kaotan 5 kilo. Tulen tagasi ja proovin joosta. Juba 6 min/km tempo on jube raske. Vastik on see jooksmine, kuidas see mulle kunagi ometi nii meeldida sai???

Toon Purtsest õunu ja arooniaid, Kati toob rabast pohli ja poest pirne, teeme moosi.

21. september - ostan AT Spordist jooksutossud. Vanainimeste mudel, Hoka, metsa-sörgi ja rogaini jaoks mõeldud variant, hästi paks tald. Suurepärane müügitöö muide. 

21. ja 22. september - kuulan töö asemel mingit ENISA konvekat. Brrrrrrrr. Kas mu tulevane töö ongi selline??? 

22. september - H kutsub rattaga sõitma, lähen. Tunnine ring Kadriorg - Viimsi - Kadriorg. Jälle raske ja vastik. H on poole noorem, palju kergem, ronib mäest üles nagu nirk. 

23. - Raku päevak. Ostan uue kompassi, siis veel kaks. Moskompass, laia nõelaga. 

24. - sõidan õhtul läbi Tallinna uued punased rattarajad. Täitsa okei on.

25. - ostame Iidale uue jalgratta, üldse mitte sellise nagu plaanis. Pmst Iida valis värvi järgi. 

26. - Maria sünna Imsi rabas. Päike, sõbrad ja jõhvikad!!! Ja sügav auk soo-aluse jõega. Super lahe.
Õhtul jooksen: 10 km hästi ühtlaselt, tempoga 5.40 min/km, järjest. 10 km seega alla 57 min.

27 - käin esimest korda sügisel basseinis ujumas. Ootamatult tore on. 

28 - jooksmas, M'ga. 9 km Pirital ja Lasnamäel, tempo 6 min/km, hästi mõnus on.

Kuu viimased päevad lähevad taas töö nahka. Teen koolitusi, lõpetan pabereid, viin inimesi omavahel kokku. Saan hädapärasega hakkama, kuid päris paha tunne on. Niiii palju oleks veel teha! Kuid mu päevad Starshipis saavad sellega otsa. Viimane "päris" töö päev ongi neljapäev, 30. september. Hüvastijätud tööl on väga emotsionaalsed ja mul on nädal aega tunne, et kogu maailm armastab mind. Ahti, Pekka, Dariana, ameeriklased, soomlased ja muidugi meie enda kontori rahvas jagab häid sõnu. Oeh. 

Udune mütakas minu taga ongi Kazbegi.

#general

Miski ei ennusta veel seda, et oktoobri algus tuleb sama raju. 

Kilingi-Nõmme TAOK rogain

Igasügisene TAOK rogain Kilingi-Nõmmes. 
8 tundi orienteerumist sügisvärvides maastikul ja imekena ilmaga.
Võistkond - Einar & Kaur.
Läbisime 43 km GPS järg / 31 km "linnulennult".
Tulemus - 93 punkti, koht 69 / 156 (tulemused).

Rogain on pikk võistkondlik orienteerumine. Maastikult tuleb etteantud aja jooksul leida võimalikult palju kontrollpunkte. Rogain on tore, sest seal on pea ja jalgade töö kenasti tasakaalus. Vaja on füüsist (et jaksaks liikuda), taktikalist orienteerumist (et punkte leida) ja strateegiat (raja planeerimist). Planeerimiseks tuleb ennast ja oma võistkonda tunda. Muidu leiate tund enne finišit, et kõik lähedased kontrollpunktid on võetud ja kaugemale enam ei jõua. Või vastupidi - olete kaugel kaardi servas ja jääte finišisse hiljaks.
TA OK korraldab igal sügisel kaheksatunnise rogaini. See on paljudele orienteerujatele ja sõpradele nagu suvehooaja kokkuvõte. Minu vanuses sõbrad sinna enam võitma ei lähe, kõik tahavad siiski anda endast parima. Ka siis, kui rajale võetakse kaasa oma lapsed või lastelapsed.  

Maastik ja kaart:
Kilingi-Nõmme ümbrus on igaaaav!!!! Mets on kõik majandatud, sirged sihid sees. Mägesid ega orge ega muid pinnavorme peaaegu ei ole. Kaart oli sel aastal samuti igav, valikuid raja planeerimisel üsna vähe. Kas teha "liblikas" ühte või teistpidi - oligi kogu plaan. 

Raja plaan:
Mõtlesime kogu kaheksa tunni raja ette välja. Planeerisime 32 km "linnulennult", punktist punkti. Võistluse ajal jätsime välja ühe odava KP ja läbisime 31 km. Muidu tegime täpselt planeeritud raja. Päris hea! 

Einar KP55-st põgenemas

Võistlus ise:
Ilm oli imeline - soe ja päikseline. Kaheksa tundi kaunist sügisvärvides maastikku!!! Liikusime üsna leebes tempos, nii et oli aega nii orienteeruda kui ringi vaadata. Punktid olid ootamatult lihtsad. Ühtegi suurt viga ei teinud, olime kogu aeg täpselt kaardil. Mõni suunast kõrvale kaldumine või ootamatult võsane metsasiht olid ajakao mõttes väga odavad.

Tulemustes olime esimese poole lõpus. Üsna okei selle kohta, et me pea kogu tee kõndisime.

Sõpru oli rajal muidugi palju. Ka Kati-Alo-Ove tegid tubli tulemuse :)

Öö enne rogaini olime Vango Imedemaa turismitalus. Mõnus ja mugav koht, kiidan ja soovitan.
Öö pärast rogaini olime Keelutsoonis saunas ehk siis Jaan Künnapi alpinismiklubi kokkutulekul. Ka see oli suurepärane :)

Sellised mummud leidsime.