Saustinõmme päevak - tehtud!

Rada 8.4km, 25 kp, 1:26, umbes 10 min / km.

Esimene teisipäevak üle kuu aja ja kohe läks hästi. Tegin muidugi vigu, aga mitte väga palju, ja põhiline - sain tulemuse kirja. Kolmelt neljapäevakult (Aegviidu, Rõõsa, Kolga-Aabla) olen pidanud tühjalt tagasi tulema.

Kaks asja:

Teedeta (õigemini, joonorientiirideta) maastikul ei suuda ma orienteeruda, no ei suuda. Ukerdan metsas kui peata kana, ei loe ei kaarti ega maastikku, masendav. Trenni tuleks teha selle jaoks!

Eelmisel korral lendas mingil hetkel "pilt" täiega taskusse. Oled KP-s - kaardil maksimaalse täpsusega paigas. Ümberringi teed - vali üks ja hakka jooksma. Aga ei, ei suuda end kaardile panna, suunda valida, täielik auk! Juhtus see umbes tund pärast starti, pärast pikka ja lihtsat rada (tegin pärast kahte eelmist ebaõnnestund päevakut B-rada - oli lihtsam küll).
Seekord võtsin rajale shokolaadi kaasa ja sõin selle umbes 1/3 peal ära. Ehk mõjus, igatahes täna sellist tühja hetke ei tulnud.

Prr.... prrrr.

Sõitsin täna autoga kokku ligi 5 tundi.
Hommik: Kadriorg - Iru - kesklinn - Mustamäe.
Pärastlõuna:Mustamäe - Kristiine - Iru - Mustamäe - Nõmme - Sausti.
Õhtu:Sausti - Mustamäe - Nõmme - Mustamäe - Kalamaja - Iru - Kadriorg.

Auto on minuga kindlasti rahul, ka raske majanduskriisi ja kalli bensiini ajal ei jäta ma teda hooletusse.

Sussid kaasa?

Desert Rock Sports - 8221 W Charleston, LV Vegas, NV
Red Rock climbing centre - 8201 W Charleston, Las Vegas, NV
(Ehk siis Charlestoni bulvaril Buffalo drive ja Durango drive vahel)
Las Vegas Mountaineers Club forum
Vist siiski mitte. Aga poodi lähen küll.

Kõrvemaa rogain, 17. august

3 ja 8 tunni rogain Kõrvemaal.
17. august, pühapäev.
http://www.orion.ee/rogain/et/.

Kolm tundi ei ole muidugi päris rogain, aga annab ilmselt tunde kätte. Imehea võimalus neile, kes tahavad proovida, aga kardavad 8 tundi metsas jooksmist.

Kati käis Elbrusel :)

"Elu raskeim asi", kirjutab ta. Helistasin kah, aga kuulsin vaid tuulemühinat ja nõrka väsinud häälekest.

5642 meetrit, kuulmise järgi hull tuul, värskelt sadanud lumi.

----

Nii, rohkem infot saabus :)

Eile arvasin, et ma ei old seda mäge ära teenind. Aga täna, et ega keegi teine minu eest läind, ise tegin. :) Ei old monotoonne, olid erin. rasked etapid. Ei lootnud: liiga aeglane / nõrk. Al. 5000 paha.
Sadulas sain rohtu, juua, päikest, puhata. Tekkis Ü(llar) Põllu jutlustet senitundmatu jõud ja tipus ma olingi! 10.30, 1-na viimastest, lubati <11. Teel 14,5 h, üles 9,5.
Eile v hea ilm & tingimused. Kõik me grupi 7 tipus. Täna ärkame lumetormis ja -äikeses. Kaevame telgid välja, alla. Läbimärjad, üürisime sooja palkmaja. Sauna eest vaade samas üle jõe lumistele tippudele.

Me grupp = 6 tütarlast ja Veiko. Päris kõva :)

tibid.net ja blog.tr.ee

Blog.tr.ee-s on uus blogi, tibid.net.
Kunagi sõpradega arutasime, kas selline asi oleks võimalik. Näib, et on.
Blog.tr.ee napid Kasutustingimused ütlevad ainult:
Üldiselt on Blog.tr.ee-l täpsemate tingimuste koostamine pooli, aga Kasutajal on õigus saiti sihipäraselt kasutada ning kinni pidada reeglitest, mida Blog.tr.ee võib kehtestada suvalisel ajahetkel. Blog.tr.ee ei tohi avaldada mitte kunagi mitte kellelegi Kasutaja e-posti aadressi ega muid mitteavalikke andmeid. Registreeritud kasutajate kohta kogutakse teenuse parandamise eesmärgil blog.tr.ee saidi kasutamise statistikat.
Blog.tr.ee ei vastuta Kasutaja poolt Lehekülje mitte-sihipärasel kasutamisel või muudel põhjustel tekkiva kahju eest.

Tibid.net whois andmed (16. juuni 2008, kell 22:06):
Domain Name: TIBID.NET
Created on: 21-Apr-08
Admin & Tech Contact: Hutt, Rando webhosting@alcapar.com
Alcapar OU, Kadaka, Keila, 76609, Estonia, (602) 604-4454

Ehk siis Rando Hütt, rate: rando111, vanus ja parteiline kuuluvus tulevad googlest.

Näis, mis blogipuu meeskond teeb.

Vanad floppykettad

Kes ütles, et floppy pole backupiks hea? Tegin praegu koopiad oma vanadest floppydest ning 12-13 aastat vanad kettad on (peaaegu) kõik loetavad. Täpsemalt: minu kettad on _kõik_ OK, aga Kati palju "noorematest" ketastest on loetavad umbes pooled.

Nende sisul on küll ainult nostalgiline väärtus. Andmed hävivad moraalselt, mitte füüsilselt.

Alo issikas

Alo on täiega issikaks hakanud. Isegi vanaema süles ei taha olla, kui mina lähedal.

Veel alpinismi-linke

ajaveeb.alpinism.ee
alpinism.ee

Käisin meres ujumas :)

Pirital.
Ilm.ee arvas veeks 19 kraadi.

Rõõsa lootusetus

Ei olnud eriti rõõsa. Ma tõesti, tõesti ei oska sellisel maastikul orienteeruda. Mis muidugi tähendab, et ma ei oska üldse orienteeruda. Vaatan kaarti ja mitte mingit arusaamist ei teki, misasjad seal peal on - mingid pruunid jooned tantsivad silme ees, aga mingeid maastikuvorme neist ei teki. Seisan punktis - kaardil perfektselt paigas - ja no ei saa aru, mis mu ümber on. Või kui saan, siis teen paar sammu ja enam ikka ei saa. Loootusetu.

Samal maastikul olin ma hädas ka eelmisel suvel. Aga siis tegin raja ikka läbi. Nüüd aga: olin metsas 1:15, võtsin ära 5 (viis) KP-d.

Surm mägedes

Üks firnikas sai Alpides surma. Firninõlval - kurval kombel irooniline. Nagu ma aru saan, libises, kukkus kuidagi halvasti selja peale, ei saanud kirkat kätte / lumme ja läks.

Päris paha tunne on. Kas Katile kirjutada või mitte? Pigem mitte... Elbrusel on ka firnikaid, nad kuulevad niigi... Nõlval libisemise peatamist ja kirka kasutamist harjutavad nad seal kindlasti - aga mis tundega, pärast sellist uudist? Huh :(

See mägi on ikka kuradima ilus. Ja päris tehniline:
Aiguille du Chardonnet, Forbes Arête
Aiguille du Chardonnet @ Peakware
Struck by lightning on the Aiguille du Chardonnet

Kohaliku mägilehe uudisnupp:
Chamonix News | Busy day for the Chamonix rescue services
by Caroline Face | Ski News Reporter | published 10-Jul-2008

One of the warmest days of the summer season so far brought the mountaineers out in force in the Chamonix Valley yesterday (Wednesday) and along with it a busy day for the PGHM mountain rescue services.

Interventions in just the one day totalled eight. Tragically, the most serious incident was a climbing accident just after a group had summited the famous Forbes Arret. On making their way down, one of the group, a 28 year old Estonian woman slipped and fell 300m to her death. She was, according to the local newspaper, not roped up for the descent.

In a separate incident yesterday, a Scottish climber suffered head injuries after a rock fall on the 'Lawrence of Arabia' section of the Vallee Blanche. The climber was choppered to Sallanches hospital, before being transferred to specialists at Geneva hospital.

If you're heading up the mountain in all this fine weather, don't forget to be well-equipped and well-informed before setting off!

13. juuli 2008:
Sain Katilt sellise SMS-i:
Eile meie kutid päästsid traaversil poola tüdruku elu, kelle grupp oli maha jätt. Tassisid alla meie arstini.

15. juuli 2008 - nuga selga:
Eesti Päevalehe artiklis süüdistavad Urmas Grauen ja Ilmar Priimets gruppi kogenematuses, avantürismis ja demagoogias. NO KURAT! Võimalik, et neil on tehnilises mõttes õigus - nad on tõesti kogenud alpinistid, eks - aga no ei ole praegu aeg ega koht seda sellisel kombel välja öelda! Nii lähedastel kui grupiliikmetel on praegu niigi valus olla, hakata kedagi lehes avalikult süüdistama... uskumatu. Eesti on väike, kõik tunnevad kõiki, Priimets on Firni liige (seega süüdistab ta iseenda klubi tegevjuhti ja eestvedajat) ja Grauen Hiiemäega koos mägedes käinud... Huh.

Igal õnnetusel on põhjus ja alati saab kellegi kohta öelda "näe, tema on süüdi". Sõber lubas sõbra väsinuna rooli... Emme ei hoidnud lapsel silma peal ja laps uppus koduaia tiiki... On selge, et selliste õnnetuste puhul on kõige valusam tolsamal "süüdlasel" endal. Näpuga näitamine ei tee siin kedagi õnnelikumaks, vaid toob valu ainult juurde.

Eriti haige on aga selliste süüdistuste pildumine avalikus meedias. Avalik huvi puudub täiesti, epl.ee artikkel teemal "kuidas liikuda firninõlval" ei aita küll kedagi. Aga eks leht kirjutab kõigest, mis lugejaid ja klikke juurde toob.

pol.ee ja 110

Tegin politseile rattavarguse kohta avalduse.

Politsei veebile hindeks VIIS MIINUS: avalduse leidmine oli imelihtne, täitmine samuti. Avaldust sai tagantjärele isegi näha!

Miinus selle eest, et avalduse saatmise ja pärast vaatamise vahel pole seost. Ise tuli pol.ee lehel surfata, et see koht (saadetud dokumendid) üles leida.

Politsei infotelefonile (110) aga hindeks NULL: isegi suunava küsimise peale ei öeldud, et avaldust saab ka veebis täita, anti kesklinna politseijaoskonna aadress ja kõik. Ma usun, et nad kaotavad nii päris palju infot - enamik pisivarguste ohvreid ei viitsi jaoskonda minna ega avaldust esitada.

See on esimene koht, kus ma ID-kaardist reaalset kasu näen. Kodanikule ajavõit, riigile rohkem vajalikku infot.

Kaks rattavargust kahe nädalaga

Mul varastati ratas ära.

Lukus trepikojast. Vilmsi 27 tundub väga "turvaline" maja, võõraid ei käi ja uksed kogu aeg lukus, pidasin seda oma vana ratta jaoks küllalt heaks. Ratas oli ligi 10 aastat vana, paras romu - korra 110 km/h pealt autokatuselt asfaldile lennanud, lenks lömmis ja sarved ära väänatud ja sadul narmendamas ja raam sügavaid kriime täis, amort ja käikarid parandamatult katki - just paras xdreami kuusevõsa ja mudaste kraavide jaoks. Müüa sellist ei saa. Aga näe, ikka jäi pätile silma...

Krt, isegi korralikku pilti ei jäänud järgi, mälestuseks :(((

Nüüd läks naabri ratas. Vene naistekas, mustaks värvitud, turukorviga. No misasja varas sellega teeb? Vanametalli? Aga naabril häda nagu minulgi, peab hakkama uut ratast otsima.

Skype triatlon

Oli ära :) Katkestasin - rattakumm vedas alt -, aga sellegipoolest oli hullult lahe.

- 360 m ujumist Paunküla veehoidlal. Ujusin konna, rabelemata.

- Ratas. Õnneks tegi riietumine pisikese pausi sisse ja hing väga kinni ei olnud. Parandasin paari kilomeetriga oma kohta 16. pealt 12. peale. Aga kui hingamine lõpuks korras ja võis päriselt sõitma hakata - läks kumm. Kruusateel, ju oli õhku liiga vähe sees ja lõi läbi. Sörkisin tagasi, pea segaseid mõtteid täis, korra viskasin ratta põõsasse ja tegin väikese jooksulõigu lõbu pärast kaasa. Siis sörkisin finishisse mõttega ujuma minna, aga tegelikult järgnes..

- Jooks, 3.8 km. Alguses tundus 4km jooksu naljana, aga maastik oli vägagi tõsine. Viimaseid tõuse ma enam joosta ei jõudunud. Finishis küll selgus, et võhma oli tegelikult järel küllalt :)

Huvitav kogemus. Kolm eri ala järjest, pulss kogu aeg täiega punases. Tund aega nii rabada (võitja aeg 1:05) tundub kuidagi ebatervislik.

Skype triatlon on puhas rahvaüritus. Osad töötajad võistlevad, osad korraldavad, kusjuures teisi on rohkem kui esimesi :). Sellisena meeletult sümpaatne - teeme iseendale võistluse. Kõik sujus perfektselt, Renatile ja teistele tõesti suur aitäh!

---

Iida oli kaasas. Jooksis teiste lastega ringi, käis jalgupidi järves (aga mitte päris ujumas), sai hea õuepäeva endale. Järgmisel päeval lubas varsti ise ka võistlema minna.

Mõnda aega Katita

Kati (ja palju muid häid inimesi) panid täna bussile hääled sisse ja asusid teele Terskolli poole. Plaan kaks nädalat Kaukaasia mägesid ronida, hea ilma ja õnne puhul Elbruse otsas ära käia. See on meie "selle suve" suurprojekt. Varustus on koos (uskumatu, kui palju tuleb mägedesse nodi kaasa võtta - eriti kui pole nii kõrgel käinud ja ei tea, mida sul täpselt vaja), trenn tehtud, tehnilised teadmised ja oskused olemas.

Minu osaks jääb ligi 3 nädalat kahte last kantseldada. Eks vanem generatsioon aitab kah, ja Alol on hoidja, aga põhilaks tuleb ikka mulle.

Lugemist ja uudiseid: Künnapi klubi teoksil-lehekülg.