Mooste Xdream

Aeg 5:51:13, 104. koht 132 lõpetaja seas. Arvestades seda, et me kõik jooksu-etapid kõndisime (mitte ei jooksnud ega sörkinud), on tulemus normaalne.

Kogu sarjast jäi hea mulje. Osavõistlused olid meeldivalt erinevad. Kõige paremini jäävad meelde muidugi äärmused: öises soos müttamine Otepääl, ratastega läbi jõgede minek Keila-Joal, trossil jõeületus Moostes.

10 km / 45:47

Tallinna Sügisjooks, 10 km, stardinumber 1409, koht 508, aeg 45:47. Kokku oli 5732 lõpetajat.

Läks keskmiselt. Jooksin 30 sekundit kauem kui eelmisel aastal. Puudu jäi tahtest, mitte võhmast - lõpuks (viimasel kahel kilomeetril) oleks füüsis võimaldanud kiirendada, aga vaim ei jaksanud. Nojah. Tuttavatest võitis Viljo Soo mind minutiga ja Janno Teelem 15 sekundiga. Enamik sõpru siiski tagapool. Tublimad jooksid muidugi poolmaratoni.

Jooksin hästi ühtlaselt, 4:30 kilomeetrile, alguses mõni sekund kiiremini, lõpus veidi vähem. Krampe ega hingeldust ei olnud ega tulnud, aga kiiremini ka ei jõudnud. Joogipunktidest läksin suure kaarega mööda.

Prahas 6-7 sept 2007

Meeldiv linnake on :)

Iida / Alo

Urmase matused

Sündmus ise muidugi kurb, aga tänu kokku tulnud inimestele siiski kerge. Kohal oli nii palju häid sõpru, et pea hakkas ringi käima. Aga sedavõrd palju oli ka pisaraid.

Matusetalitus Raadil, peied - matkajatele - vanas EPA klubis. Alo oli kogu aja meiega, käitus hindele 5+ ja tegi lapsesaamisele kõva reklaami.

Näidati Kati monteeritud filmi - Urmas esimesel Bosnia matkal Maglici nõlval kepslemas. Ja kabelis oli kirstu ees minu tehtud pilt - Urmas kahe Annapurna tipu taustal. Samas kohas pildistas Urmas mind. Pildid ja filmid ongi mõeldud mälestuseks, eks? Meiesugused tahavad küll mälestada ainult tegusid ja käimisi, mitte veel inimesi - selle jaoks tundub olema veel ebaõiglaselt vara. Aga surm ei küsi, mida meie õiglaseks peame. Tahab, tuleb.

Muidugi on ka matustel / peiedel helgeid hetki. Liis oma naerusuuga. Kristiina käekotti peidetud dzhinnipudeliga. Maria. Alo - ühelt poolt tundus beebiga peiedel käimine kuidagi kohatu, teiselt poolt... andis see (minu jaoks) päevale kuidagi elu edasi minemise maigu juurde.

Jarmo on täiesti kulda väärt.

15 km / 1:15

Nõmme-Harku jooks, 15 km. Plaanisin joosta 5 min kilomeetrile ehk 1:15. Rada nähes - pehme, kohati liiv-loigud-muda, alustuseks kolm Trummi tõusu järjest - pikendasin prognoosi 1:20 peale. Tegelikult tuli 1:15:30.

Muidu oli mõnus. Ma pole iial nii pikka maad jooksnud, pelgasin natuke. Trummis ja 6 km peal hakkasid jalad krampima. A kui 10 km post mööda läks, oli pilt selge - lõpuni on 5 km - aga seda olen ma ju jooksnud küll! Tempot kiiremaks kruvida viimasel viiel küll ei jõudnud, aga lahe ja vaba oli joosta.

Lõpus püüdis üks tüdruk must mööda minna, vedas mu viimase 20m peal lõpuspurdile. Võitsin vist, kiirus oli nagu 100m jooksul. Järeldus: tegelikult oli jalgades jõudu küllalt ja jäi üle.

Aga tulemusega ikkagi rahul.